Riigikohtu kunstikonkursi võitis Vergo Verniku skulptuur „Tasakaal“
Riigi Kinnisvara ja Riigikohus viisid läbi kunstikonkursi, et leida ideelahendus Riigikohtu aatriumisse Tartus, aadressiga Lossi 17.
Kunstikonkursile esitati kokku 25 ideekavandit, millest žürii valis võitjaks Vergo Verniku skulptuuri nimega „Tasakaal“.
Vergo Vernik on tundliku käekirjaga skulptor, hinnatud skulptuuriõpetaja ning olnud aastaid Eesti Kunstiakadeemia meister ja õppejõud.
Žürii hinnangul on võidutöö „Tasakaal“ ruumi tähistaja ja kohtumõistmise sümbol. Õiglusjumalanna Justitia skulptuuri vormikäsitluses on ühendatud klassikaline harmoonia ja abstraktne kompositsioon. Justitia kinniseotud silmad sümboliseerivad õigusemõistmise põhimõtet olla erapooletu ning kaalud sümboliseerivad tõendite hoolikat kaalumist enne otsuse langetamist. Võidutöö sobib proportsionaalselt Riigikohtu interjööri, kasutatud on traditsioonilist ja väärikat pronksivalu.
Teise koha pälvis Maret Sarapu lakoonilise abstraktse vormiga klaasist taies „Lahendus“, kus teose oluliseks osaks on värvilised varjud, mis seovad skulptuuri teda ümbritseva ruumiga üheks tervikuks.
Kolmanda koha saavutas Margus ja Mart Kadariku „Justitia Tartuensis“. Skulptuur äratas tähelepanu kui popkultuurist tuntud ulmelise tegelasekuju ja klassikalise õigluse sümbioos. Mängulisust lisab huvitav pronksi ja alumiiniumi materjalikasutus.
Žürii märkis lisaks ära kaks teost. Naturalistlikult mõjuv skulptuur „Vilepuhuja“, mille autoriteks on Bruno Lillemets, Oliver Soomets ja Lauri Kilusk. „Vilepuhuja“ on tehnoloogiliselt innovatiivne lahendus, kus on kasutatud 3D-skanneeringut.
Teise teosena märkis žürii ära lakoonilise vormiga terasskulptuuri „Janus“, mille autoriteks on Argo Männik ja Ester Faiman. Teos mängib materjalide vastuolu kaudu õigusmõistmise komplekssusel.
Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 65 000 eurot. Pronksskulptuur „Tasakaal“ valmib 2020. aasta kevadel.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstnike Liidu esindajad Gea Sibola Hansen, Art Allmägi, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tiiu Talvistu ja Tiiu Parbus, Riigikohtu esindaja Ülle Kitsik ning žürii esimees Riigikohtu hoone sisearhitekt Aivar Oja. Hääletusõiguseta ekspertidena osalesid žürii töös Riigi Kinnisvara esindaja Margus Männo ja Riigikohtu hoone sisearhitekt Henriko Heinoja.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.