Riigi Kinnisvara ASi sponsorlustegevus on korraldatud vastavalt põhikirjale, mille kohaselt ettevõtte võib maksta toetusi ja teha annetusi järgmistel tingimustel:
 

• toetuse maksmine toetab Riigi Kinnisvara ASi tegevus- ja finantseesmärke;
• Riigi Kinnisvara ASil on vabu vahendeid toetuse maksmiseks;
• Riigi Kinnisvara ASi konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute poolt makstavate toetuste kogusumma kalendriaastas ei ületa toetusteks ettenähtud määra, milleks on 0,5% kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist. 
   

Riigi Kinnisvara AS avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta enda veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates. Asjakohane teave on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest. Veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja toetamise põhjendus.
* Alltoodud summad ei sisalda makse. 

Teadus- ja arendustegevuse toetuste (sponsorlusettepanekute) menetlemise kord

Riigi Kinnisvara AS on toetanud stipendiumikonkursiga „Tuleviku tipud“ valdkondlikku teadus- ja arendustegevust, eesmärgiga innustada üliõpilasi looma kasutajasõbralikku ja säästvamat kinnisvarakeskkonda.

2024. aastal esitati stipendiumikonkursile „Tuleviku tipud“ 27 lõputööd, mille seast žürii selgitas välja neli parimat, kelle vahel läheb jagamisele 14 000 eurot. Parimate tööde autorid õpivad kõik magistriõppes. Ühe stipendiumi suurus on 3500 eurot. 

2024. aasta stipendiumile said kandideerida kõik bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist, TalTechist, Eesti Maaülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemiast.

2024. aastal pälvisid Riigi Kinnisvara stipendiumi järgmised üliõpilased:

Marten Sauter (merepinna tõusu mõjud, magistriõpe Tallinna Tehnikaülikool)
Marten Sauter pälvis Riigi Kinnisvara AS-i stipendiumi tänu oma töö olulisele ja ajakohasele teemale. Tema uurimus keskendub merepinna tõusust tulenevatele mõjudele Tallinna merepiiri näitel. Teema on Riigi Kinnisvara AS-i jaoks strateegiliselt tähtis, kuna ka Riigi Kinnisvaral on Tallinna mereäärses piirkonnas nii olemasolevat kui tulevast kinnisvara. Marteni töö aitab ideaalis ennetada veetõusuga kaasnevaid võimalikke probleeme rannikul. Uurimuse väljundiks on konkreetse projekti näitel välja töötatud kavand, mis säilitab mereäärse ala avatuse inimestele, samas kaitstes üleujutuste ohu eest. 
Stipendiumi suurus: 3500 eurot.

Daniel Tootsmann (ehitusmaterjalide korduvkasutus, magistriõpe Tallinna Tehnikaülikool)
Daniel Tootsmann pälvis stipendiumi tänu oma magistritöö selgele visioonile ja praktilisele väärtusele. Tema töö keskendub Riigi Kinnisvara AS-i jaoks strateegiliselt olulisele teemale – ehitusmaterjalide, eelkõige konstruktiivsete elementide korduskasutusele. Lisaks suurepärasele ettekandele ja põhjalikule analüüsile eristub tema uurimus praktilise rakendatavuse poolest. Danieli töö leiab kasutust Tallinna tööstuskvartali uuendamisel, toetades ringse ehituse kontseptsiooni rakendamist ja vähendades esmase toormaterjali kasutuse vajadust, mis on olulised aspektid kliimamuutustega kohanemisel.
Stipendiumi suurus: 3500 eurot.

Maria Pernits (puidust elementide taaskasutus, magistriõpe Tallinna Tehnikaülikool)
Maria Pernits pälvis Riigi Kinnisvara AS-i stipendiumi tänu oma selgele metoodikale, olulisele teemakäsitlusele ja põhjalikule uurimistööle. Tema töö keskendub puidust konstruktiivsete elementide taaskasutamisele, analüüsides kuni 120 aasta vanustest hoonetest pärinevat puitu. Maria selge ja sisukas ettekanne tõi esile tema uurimuse tähtsuse, eriti tänases kontekstis, kus riiklik tööplaan näeb ette avalike hoonete suuremat rajamist puidust. Kuna meie metsad ei ole hetkel süsinikulao seisukohalt optimaalseimas seisus, pakub Maria uurimus väärtuslikke lahendusi, kuidas edendada ringmajandust, kasutades teisese toormena taaskasutatud puitu ja vähendades esmase materjali kasutamist.
Stipendiumi suurus: 3500 eurot.

Anna Aurelia Minev (ligipääsetavus, magistriõpe Eesti Kunstiakadeemia)
Anna Aurelia Minev pälvis Riigi Kinnisvara AS-i stipendiumi tänu oma töö laiale ühiskondlikule mõõtmele. Anna Aurelia osutab tänasele murekohale, kus nõuded ligipääsetavusele on olemas, kuid need ei taga alati teenuste kättesaadavust või võrdsust, sest kahetsusväärselt suhtutakse ligipääsetavusse sageli kui hoone lisakihti, mitte ei vaadelda ligipääsetavust hoone loomuliku osana. Töö tulemuseks  on süsteem, milles ranged nõuded on integreeritud kasutajasõbralikult ning võimalikult universaalselt, mis teeks need kasutatavateks erinevates olukordades või ruumides. Ja praktiliseks väljundiks on kogetav näide, mis juhib tähelepanu, kuidas nõuetega suhestuda ühiskonda ja arhitektuuri terviklikumalt. Ligipääsetavus hoonetele on tulenevalt Riigi Kinnisvara portfelli mitmekesisusest, hoonete eripäradest ja vanusest võtmeküsimuseks ka meile.
Stipendiumi suurus: 3500 eurot.

2023. aastal viisime läbi hariduse edendamise ja erialade mainekujunduse eesmärgil Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“, et Eesti suurima kinnisvaraettevõttena märgata, tunnustada ja toetada uut andekat kinnisvara- ja ehitussektori innovatsiooni vedavat põlvkonda.

Stipendiumile said kandideerida kõik bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid TalTechist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, kelle teadustöö suund oli seotud Riigi Kinnisvara tegevuseesmärkidega.

2023. aastal pälvisid Riigi Kinnisvara stipendiumi järgmised üliõpilased:

Lucia Milius (Kinnisvara korrashoid, bakalaureus Tallinna Tehnikakõrgkool)
Energiatõhususe erinevuste (arvutuslik ja tegelik tarbimine) juurpõhjusteni jõudmine on vägagi aktuaalne teema kinnisvara valdkonna igapäevapraktikas. RKAS eesmärgiks on olla riigiasutustele kinnisvarakeskkonna ja -teenuse osutamise kompetentsikeskus ning antud töö tulemus aitavad meil oma teenuse pakkumist parandada.
Stipendiumi suurus: 2000 eurot.

Pauliine Sild (Interaktsioonidisain, magistrant EKA)
Töökeskkond areneb pidevalt ning selle kohandamine laiemalt ühiskonna vajaduste ja ootustega on oluline. Avaliku sektori töökeskkondade arendamine on ka RKASi üks olulisi strateegilisi eesmärke, kuna loome sellega eeskuju kogu kinnisvara valdkonnale. Magistritöö osutab seega olulisele teemale ning näeme, et saaksime anda selle koostamisse kasulikku sisendit. Ning valmides aitaks magistritöö parandada ka meie igapäeva praktikat. Praktilist väärtust just uute töökeskkondade loomisel ja eri inimeste vajadustega arvestamisel.
Stipendiumi suurus: 3000 eurot.

Karl Erik Miller (Arhitektuur ja linnaplaneerimine, magistrant EKA)
Ruumiotsuste tegemisel tuleb osata näha nii Eesti arenguvajadusi, kui ka ülemaailmseid kestliku arengu eesmärke. Tervikliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu võtmes peame väliruumi planeerimisel käsitlema liikuvust. Magistritöö on seetõttu ajakohane, ambitsioonikas ning puudutab ka RKASi ettevõtte missiooni. Soovitame magistritöö teoreetilist osa rakendada kinnisvara valdkonna praktilistele näidetele.
Stipendiumi suurus: 3000 eurot.

Birgit Russka (Inseneeria ja arhitektuur, magistrant TalTech)
Magistritöö olulisus ja ajakohasus seisneb soojussaarte temaatika püstitamisel. Tänu sellele teadmisele saaksime meie RKASi praktikas tulevikus ka paremini hinnata hoonete asukoha valiku ja välispiirete materjalide mõju ümbritsevale keskkonnale. 
Stipendiumi suurus: 3000 eurot.

Martin Talvik (Inseneeria, ehitus ja arhitektuur, doktor TalTech)
Doktorant juhib tähelepanu reaalsetele probleemidele tänases ehituspraktikas. Doktoritöö aitab luua tehnilist kompententsi, et vältida SILS süsteemide hoone fassaadide lagunemist. Tulemuseks on praktiline väljund tehnilise lahenduse väljatöötamise ja rakendamise näol, mida saame RKASis tulevikus arvesse võtta ning vajadusel rakendada.
Stipendiumi suurus: 5000 eurot.

Katriin Kristmann (Inseneeria, keemia-, materjali- ja energiatehnoloogia doktor TalTech)
Doktoritöö on väljapaistvalt ambitsioonikas ning arendab potentsiaalselt maailma muutvat tehnoloogiat. Ka RKASi üheks eesmärgiks on olla kinnisvaravaldkonna innovatsiooni eestvedaja ja näeme doktoritöö tulevikutehnoloogias riigi vaates olulist kvaliteeti.
Stipendiumi suurus: 5000 eurot.
 

2022. aastal viisime läbi hariduse edendamise ja erialade mainekujunduse eesmärgil Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“, et Eesti suurima kinnisvaraettevõttena märgata, tunnustada ja toetada uut andekat kinnisvara- ja ehitussektori innovatsiooni vedavat põlvkonda.

Stipendiumile said kandideerida kõik bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, kelle teadustöö suund on seotud Riigi Kinnisvara tegevuseesmärkidega.

2022. aastal pälvisid Riigi Kinnisvara stipendiumi järgmised üliõpilased:

Anni Evard (Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine, magister TalTech)
Magistritöö keskendub elamu näitele, kuid komisjon on veendunud, et õpitut saab rakendada ka teistele hoonetüüpidele. Probleemipüsitus ja teemakäsitlus on väga lähedased sellele, millega RKAS on ning kindlasti puutub edaspidi kokku oma arendusprojektides. Magistritöö aitab algatada diskussiooni üldise mõttemalli muutmiseks, kuidas muinsuskaitsealuseid hooneid kohandada kaasaegsetele vajadustele. Stipendiumi suurus: 3000 eurot.

Linda Li Arro (Arhitektuuri magistrant, EKA)
Magistritöö käsitleb linnade jätkusuutlikku arendamist, luues aluse ringmajanduse põhimõtete rakendamisele. RKASi tegevus on tulevikku suunatud ning sellel on pikaajaline mõju riigisektori kinnisvara keskkonnale. Magistritöö kaugemasse tulevikku suunatud fookus on seetõttu meile huvipakkuv, innovatiivne ning loob vajalikku taustsüsteemi. Stipendiumi suurus: 3000 eurot

Mark Aleksander Fischer (Arhitektuuri magistrant, EKA)
Linnaruumi segregeerumise vähendamine aitab kaasa ühiskonna tasakaalustatud arengule ning vastutustundliku arendajana tajume RKASi rolli selles protsessis. Töös esitatud mudel KOVi, riigi ja erasektori ühisele koostööle mõjus veenvalt. Stipendiumi suurus: 3000 eurot.

Karl Kimmel (Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine, magister, TalTech)
RKAS soovis eraldi tunnustada konkreetse fookuse ja praktilise lähenemisega magistritööd ristkihtkiudpuidu tappliite metoodika arendamisele. Stipendiumi suurus: 3000 eurot.

Karl-Villem Võsa (Ehituse ja arhitektuuri doktorant, TalTech)
Ehitusturul on igapäevane olukord, kus projektide energiaarvutused ei peegelda peale uue hoone valmimist tegelikku olukorda. RKAS soovib tõsta läbivalt projektide kvaliteeti, et parandada läbi selle kinnisvara keskkonda. Doktoritöö teema on meie vaates aktuaalne ning praktilise mõõtmega. Doktorandi esitlus mõjus veenvalt ja püstitatud hüpotees tundub saavutatav. Stipendiumi suurus: 5000 eurot.
 

2021. aastal viisime läbi hariduse edendamise ja erialade mainekujunduse eesmärgil Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“, et Eesti suurima kinnisvaraettevõttena märgata, tunnustada ja toetada uut andekat kinnisvara- ja ehitussektori innovatsiooni vedavat põlvkonda.

Stipendiumile said kandideerida kõik bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid Tallinna Tehnikaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, kelle teadustöö suund on seotud Riigi Kinnisvara tegevuseesmärkidega.

2021. aastal pälvisid Riigi Kinnisvara stipendiumi järgmised üliõpilased:

Liis Tammekand (Keskkonna-, energia ja keemiatehnoloogia bakalaureuseõpe, TalTech) diplomitöö probleemipüsitus ja teemakäsitlus on väga lähedased sellele, millega RKAS igas hoone arendusprojektis kokku puutub – energiatõhusus, kvaliteetne sisekliima koos valgustusega, hooneautomaatika ja tarbimiskulude kokkuhoid. Lõputöö tulemusi saab võrrelda Riigi Kinnisvara AS poolt tehtud varasemate sarnaste analüüsidega. Stipendiumi suurus: 1500 eurot.

Anna Krasnikova (Hoonete sisekliima ja veetehnika magistriõpe, TalTech) lõputöö teema on väga aktuaalne: Linna sadeveesüsteemide üleujutusriski leevendamismeetmete planeerimine. RKAS puutub kokku paljude probleemidega, mis nii hoonete kui ka kinnistutega kaasnevad pärast üleujutusi. Kindlasti on Anna  inimesena oma valdkonna tipp. Stipendiumi suurus: 2000 eurot.

Meelis Vapper (Inseneri teaduskond hooned ja rajatised, Taltech) teema on väga oluline ning hetkel ei ole teada kedagi, kes midagi sellist teeks: Kergkonstruktsioonide kaitse plahvatusest tingitud ülerõhu tõttu. Töö autori poolt läbiviidud katsed toetavad teema püstitust. RKAS-i jaoks samuti oluline teema, kuna meie oleme ka hoonete turvalisuse eestvedaja. Stipendiumi suurus: 2000 eurot.

Eneli Kleemann (Arhitektuur ja linnaplaneerimine magistriõpe, EKA) on kindlasti „Tuleviku Tipp“. Väga praktiline, suure mõjuga ja suurejooneline töö - tühjad kontoriruumid ja kodukontor. Lahendus ülearustele kontoripindadele tulevikus. Stipendiumi suurus: 2000 eurot.

Robert Krautmann (Doktorant-nooremteadur, keemiliste kiletetehnoloogiate labor, Taltech) teema tegeleb uudse, kulutõhusa, poolläbipaistva ja kahepoolse päikeseelemenditehnoloogia väljaarendamisega. Väga tuleviku teema ja uudne lahendus. Praktika ja katsed toetavad teema püstitust. Oma ala tippspetsialist. Stipendiumi suurus: 3000 eurot.

2020. aastal on Riigi Kinnisvara AS toetanud järgmisi teadus- ja arendustegevuse projekte:

„Hoonete remondimetoodikate uuring ning vastava metoodika väljatöötamine“ 
(Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool)

Toetamise põhjendus: Riigi Kinnisvara korraldab aastas ca 25 miljoni euro (summa ilma käibemaksuta) eest remonttöid ca 1,6 miljoni ruutmeetri suurusele kinnisvaraportfellile. Remonte tehakse lähtuvalt hoonete seisundist, kliendi vajadustest ning võimalustest, objekti või hoone osade kaupa. Kehtiv regulatsioon näeb ette prognoositavate remonttööde jaoks vajalike vahendite arvestamise raamistiku, kuid tööde planeerimise osas puudub keskne lahendus. Käesoleva uuringu eesmärgiks on luua remonttööde planeerimisele teaduslikult põhjendatud ja laiapõhjaliselt aktsepteeritud metoodika. Arvestades investeeringute suurust remonttöödesse, suurendab remondimetoodika loomine remontide teostamise efektiivsust nii ettevõtte kui ka riigi jaoks tervikuna.

Toetussumma: 94 620 eurot, millest 2020. aasta toetus on 24 960 eurot.

2000 eurot - Martin Talviku (ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise magistriõpe, TalTech) magistritöö on osa päikesepaneelidega elektrit tootva fassaadisüsteemi loomise projektist, mis aitab hoonete energiatõhususe valdkonda edasi arendada, seda nii uuendusliku energiakasutamise kui ka jätkusuutlikuma ning rohelisema tehnoloogia näol. Uudset fassaadilahendust oleks paari aasta pärast võimalik juba reaalselt hoonetel kasutada. Martin Talviku nägemus oli hästi põhjendatud, lisaks paistis silma tema suur huvi nii oma uurimisvaldkonna kui ka eriala vastu laiemalt. 

3000 eurot - Kaleem Ullahi (ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorantuur, TalTech) doktoritöö teemal „BIM-süsteemide kasutuselevõtt ehituslubade väljastamiseks“ võimaldab edasiarendusi digitaalehituse valdkonnas. Töö raames valmib projekt koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, võimaldades uuritut kohe reaalselt rakendada. 

2000 eurot - Ulla Alla (arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistriõpe, EKA) magistritöös uurib autor värske nurga alt Eesti ehitussektori senist toimimist ning tulevikuvaateid: kas Eesti hoonevaramu on küllastunud ehk kas meil on kõike juba piisavalt? Käsitletaval teemal on suur uurimispotentsiaal mõne piirkonna või hoonevaramu lähemal uurimisel ning teema on oluline ka Eesti hoonevaramu kui terviku vaates. 

2000 eurot - Markus Puidak (arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistriõpe, EKA) tõi uurimisküsimusega välja soovi muuta ehitusarendus kestvamaks. Magistritöö teema konteksti sobituksid hästi nii riigimajad kui ka maakonnakeskuste sümbolhooned, mille arendusel just pidevat kaasaegsust ning muutusi silmas peab pidama.

2019. aastal on Riigi Kinnisvara AS toetanud järgmisi teadusuuringuid ning doktori-, inseneri- ja magistriõppe tudengeid:

23 287,5 eurot – teadusuuring „Tehniliste lahenduste väljatöötamine sisekeskkonna raadiosageduslike elektromagnetväljade vähendamiseks“ (Tallinna Tehnikaülikool).

Põhjendus: Uuring hõlmab elektromagnetväljade vähendamise võimaluste testimist kasutusel olevates hoonetes ning statistiliselt usaldusväärse valimi põhjal efektiivsete lahendusmeetmete väljatöötamist hoones viibivate inimeste kokkupuute minimeerimiseks raadiosageduslike elektromagnetväljadega, säilitades samal ajal kaasaegse tehnoloogiaga kaasnevad mugavused. RKAS saab uuringu tulemusi rakendada töökeskkonna kujundamisel ning elektromagnetväljade allikate planeerimisel.

18 370 eurot – teadusuuring „Hoonete turvaklasside ja rakendatavate turvameetmete uuring“ (SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus).

Põhjendus: Uuringu eesmärgiks on töötada välja metoodika, mis võimaldab määrata mõõdetavate parameetrite alusel igale RKASi objektile optimaalse turvaklassi ehk rakendatavate turvameetmete kogumi, hinnata olemasolevate meetmete vastavust nõuetele ning nende investeeringuvajadust.

2000 eurot – magistriõppe stipendium Andres Nuija, Tallinna Tehnikaülikool: „Klassiruumi fassaadi optimeerimine päevavalgusteguri ja suvise ülekuumenemise nõuete alusel Tabasalu uue haridushoone näitel“;

2000 eurot – magistriõppe stipendium Kristi Merilo, Eesti Kunstiakadeemia: „Looduse- ja lastesõbralik koolihoone kui aktiivõppe vahend“;

2000 eurot – magistriõppe stipendium Madli Kaljuste, Eesti Kunstiakadeemia: „Koristatud ruumid – lammutus kui kaotatud potentsiaal“;

2000 eurot – magistriõppe stipendium Anni Martin, Tallinna Ülikool: „Maarjamäe memoriaali tähenduste väljad – Teisest maailmasõjast kommunismiohvrite memoriaali rajamiseni (1940 –2018). Meediatekstide ja arhiivimaterjalide sisuanalüüs“;

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Siim Tuksam, Eesti Kunstiakadeemia: „Moduleeritud modulaarsus: mass-erilahendusest erilahendusliku masstootmiseni“.

2018. aastal on Riigi Kinnisvara AS toetanud järgmisi teadusuuringuid ning doktori-, inseneri- ja magistriõppe tudengeid:

40 200 eurot – teadusuuring „Hoonete turvaklasside ja rakendatavate turvameetmete uuringu ning vastava RKAS metoodika väljatöötamine“ (SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus)

Põhjendus: RKAS eesmärgiks on minimeerida subjektiivsust hoonete, hoonetes töötavate inimeste ja hoonetes asuva vara kaitsmiseks rakendatavate turvameetmete piisavuse hindamisel. Uuringu eesmärgiks on töötada välja metoodika, mis võimaldab määrata mõõdetavate parameetrite alusel igale RKAS objektile optimaalse turvaklassi, anda hinnangu olemasolevate meetmete nõuetele vastavusele ning hinnata investeeringuvajadust.

2000 eurot – magistriõppe stipendium Even Kirs, Eesti Maaülikool: „Hoone aerofotogramm-meetriline mõõdistamine UAV-ga“;

2000 eurot – magistriõppe stipendium Jaanika Sau, Eesti Kunstiakadeemia: „Pimedatele ja vaegnägijatele suunatud (linna)ruum“;

2000 eurot – magistriõppe stipendium Karli Aau, Tallinna Tehnikaülikool: „Büroohoone Järvevana tee 7b termoaktiveeritud hoone süsteemi kütteperioodi toimivuse analüüs mõõtmiste ja dünaamiliste simulatsioonide põhjal“;

2000 eurot – magistriõppe stipendium Risto Häelme, Tallinna Tehnikaülikool: „BIM’i rakendamise efektiivsuse parameetrid“;

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Katrin Kabun, Eesti Kunstiakadeemia: „Lambavilla rehabiliteerimine - arhailise materjali rakendusvõimalused kaasaegses tootedisainis“;

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Martin Kiil, Tallinna Tehnikaülikool: „Õhujaotusmeetodid ja vabasoojuseraldused mitteeluhoonetes“.

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Villu Kukk „Ristkihtliimpuidust välispiirete hügrotermilised omadused“ (Tallinna Tehnikaülikool);

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Johanna Liblik „Looduskrohviga kaitstud puidupõhiste komposiitkonstruktsioonide käitumine tules“ (Tallinna Tehnikaülikool);

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Nils Kändler „Targad sademeveesüsteemid“ (Tallinna Tehnikaülikool).

2017. aastal toetas Riigi Kinnisvara AS järgmisi teadusuuringuid ning doktori-, inseneri- ja magistriõppe tudengeid:

28 750 eurot – teadusuuring „Ristkihtpuidust katsehoone ruumtulekahju katse“ (Sisekaitseakadeemia).

Põhjendus: Uuringu eesmärgiks oli leida tasakaal siseruumides eksponeeritud massiivsete puitpindade ja tulekahju arengu vahel selliselt, et põleva sisustusmaterjali ära põlemisel sumbuks tulekahju iseeneslikult ehk sarnaselt näiteks kivihoonele. Selleks süüdati kontrollitud tingimustes ristkihtpuidust kandekonstruktsiooniga kahekordne hoone, et testida ehitise konstruktsioonide vastupanuvõimet tulekahjule ning erinevate hoones kasutatud ehitus- ja fassaadimaterjalide mõju tulekahju arengule. Testhoone oli üles ehitatud ilma sprinkleriteta ja selle siseruumides oli puitpindade osakaal hoone kogupinnast suurim, mida maailmas analoogsete katsetega varem tehtud. Saadud tulemusi saab RKAS edaspidi puithoonete kavandamisel arvesse võtta.

17 393,44 eurot – teadusuuring „Ehitusinfo mudelite visualiseerimine virtuaalreaalsuses“ (Tallinna Tehnikakõrgkool).

Põhjendus: Uuringu eesmärk oli testida aina enam kasutatavate erinevate visualiseerimistarkvarade ja VR prillide toimivust ehitusinfo mudelite vaatlemisel VR keskkonnas nii funktsionaalsuse kui kasutuskogemuse poolest, võrrelda erinevate seadmete eeliseid ja puudusi ning pakkuda lahendusi mudelite visualiseerimise lihtsustamiseks. Tänu paremale visualiseerimisele paraneb otsustajate ja ehitiste kavandajate vaheline suhtlus ning seeläbi ka soovitud lõpptulemuse saavutamine.

2000 eurot – inseneri- ja magistriõppe stipendium Elsi-Marie Teder „Õhuhulkade nõudluspõhine juhtimine haridushoonetes“ (Tallinna Tehnikaülikool);

2000 eurot – magistriõppe stipendium Alina Orav „Polüvaatemaal kui uus potentsiaalne kunstisuund“ (Eesti Kunstiakadeemia);

3000 eurot – doktoriõppe stipendium Ülar Palmiste „Fotokatalüütilise oksüdatsiooni tehnoloogia ventilatsiooni retsirkulatsioonisüsteemis“ (Tallinna Tehnikaülikool);

1800 eurot – inseneri- ja magistriõppe stipendium Maarja Pitsi kütte ja ventilatsiooniteemaline magistritöö ning energiatõhususe teemaline magistritöö (Tallinna Tehnikaülikool);

1800 eurot – inseneriõppe stipendium Aron Kuusik „Ehitustööde vastuvõtmine ja digitaliseerimine“ (Tallinna Tehnikakõrgkool); 

1800 eurot – inseneriõppe stipendium Johan Urbel BIM teemaline lõputöö (Tallinna Tehnikakõrgkool); 

2700 eurot – doktoriõppe stipendium Alo Mikola "Korterelamute ventilatsiooni toimivus külmas kliimas" (Tallinna Tehnikaülikool); 

2700 eurot – doktoriõppe stipendium Sille Pihlak "Raalprotsessid ja ­tehnoloogiad puitarhitektuuris ja ­disainis" (Eesti Kunstiakadeemia).

14 000 eurot – üliõpilastele stipendiumite maksmiseks vastavalt SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga sõlmitud koostöölepingule;

2 000 eurot – üliõpilasele stipendiumi maksmiseks vastavalt Eesti Kunstiakadeemia SA-ga sõlmitud koostöölepingule;

34 550 eurot – uuringule „Töökoha mõju inimeste ruumikasutusele“ vastavalt Tartu Ülikooliga sõlmitud toetuslepingule.

Põhjendus: Struktuursed nihked majanduses, demograafilised arengud ja töötajate muutunud suhtumine töö tegemisse laiemalt on muutnud ka töötajate tööaja kasutust ning töökohtade paigutust linnaruumis. Viimases peitub aga talentide pärast konkureerivate loovate töökohtade edukuse üks võtmeid, kuna hoonete asukohavalik kujundab ka selle kasutajate tegevusruumi ja elukorraldust. Seetõttu peab riigi rajatavate hoonete kavandamine olema teadlik ja teadusuuringutele toetuv protsess, mistõttu toetas RKAS teadusuuringu läbiviimist, mille eesmärk oli selgitada välja töökoha asukoha mõju inimeste transpordi- ja linnaruumi kasutusele ning anda sellest lähtuvalt linnaplaneerijatele ja töökohtade loojatele soovitused, kuidas töökohti optimaalselt (mh riigimajade rajamise kontekstis) paigutada. Uuringu läbiviimiseks kasutati uudset, Tartu Ülikoolis välja arendatud mobiilpositsioneerimise metoodikat, mida kombineeriti personaalsete intervjuudega.

16 000 eurot – uuringule „Energiatõhususe juhendmaterjal ja metoodika peaprojekteerijatele ja arhitektidele“ vastavalt Tallinna Tehnikaülikooliga sõlmitud toetuslepingule.

Põhjendus: Avalike hoonete energiatõhususele hakkavad alates 2019. a kehtima liginullenergiahoonete nõuded. Seetõttu tuleb hoonete projekteerimisel asendada kogemuslik-traditsiooniline lähenemisviis senisest enam teadmispõhise projekteerimise meetoditega. Antud juhendmaterjal on loodud eesmärgiga anda peaprojekteerijatele ja arhitektidele avalike hoonete projekteerimiseks kesksed põhimõtted ja soovituslikud lahendused energiatõhususe tagamiseks juba projekteerimise algfaasis.

12 332 eurot – uuringule „Ruumi tehisvalgustuse mõju tööviljakusele“ vastavalt Eesti Maaülikooliga sõlmitud toetuslepingule.

Põhjendus: Tänapäeva kontoritöötajad saavad hinnanguliselt ligi 90% tööks vajaminevast infost nägemise kaudu. Küll aga tuleb ligi kolmveerandil aastast kasutada tööruumides tehisvalgustust, mistõttu on õige valgustuslahendus oluline nii töötaja tervise, heaolu kui tööviljakuse seisukohast. Uuringu raames mõõdetakse 23 RKASi hallatava büroo- ja koolihoone tööruumides tehisvalgustuse näitajaid ja hinnatakse ankeetküsimustiku vastuste põhjal nende mõju töötaja tööviljakusele. Töö eesmärgiks on anda töökohtade planeerijatele soovitused kooli- ja bürooruumide valgustustingimuste parandamiseks ja valgustuslahenduste projekteerimiseks, et tulemus oleks võimalikult ergonoomiline, aga samal ajal ka energiatõhus.

5 520 eurot – uuringule „ Tellija kaasamine energiatõhusate hoonete kavandamisse“ vastavalt Eesti Kunstiakadeemiaga sõlmitud toetuslepingule.

Põhjendus: BIM-i  kasutuselevõtt on märkimisväärselt hõlbustanud  konstruktiiv-, energiatõhusus- ja päevavalgusanalüüsi hoone projekteerimisel, samas pole analüüsi tulemused tihti projekteerimisteenuse tellijale kättesaadavad. EKA 3D Labor on eesmärgiks seadnud läbi viia tehnilise prototüübi loomine, mis lubaks hoone tulevasel kasutajal ja tellijal mõista ruumiliste otsuste mõju hoone energiatõhususele. Kavandatav lahendus on uuenduslik, kuna võimaldab otseselt kaasata hoone tellijat  otsuste langetamisesse, tuginedes lisaks arhitektuursetele kaalutlustele ka  hoone kvantitatiivsetele tõhususnäitajatele. Rakendusuuring on järgmiseks  sammuks teel kaasava planeerimise suunas ja panustab energiatõhusasse ja tarka ehitamisesse.

16 000 eurot – üliõpilastele stipendiumite maksmiseks vastavalt SA Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga sõlmitud koostöölepingule;

8 000 eurot – üliõpilastele stipendiumite maksmiseks vastavalt Eesti Kunstiakadeemia Sihtasutusega sõlmitud koostöölepingule;

25 875 eurot – uuringule „Korrashoiu BIM ehitusteabe nõuete kirjeldamine ja kvaliteedi tagamine“ vastavalt Tallinna Tehnikaülikooliga sõlmitud
koostöölepingule.
Põhjendus: Iga organisatsioon vajab oma tegevuseesmärkide ellu viimiseks hästi hooldatud ja korras hoitud kinnisvarakeskkonda. Haldus hõlmab kinnisvara elutsüklist kõige pikema osa ja ka kõige suuremad kulud kaasnevad kinnisvaraga just selles etapis. Seetõttu on oluline, et kinnisvara halduse protsessid oleksid efektiivsed ning hoone toetaks kasutajate eesmärkide saavutamist. Kuna hooned on muutunud komplekssemaks, tuleb kasutusele võtta ka uued lähenemised ja meetodid, millele antud uuring keskendubki.

16 650 eurot – uuringule „BIM protsessiskeemide ning seletuskirja koostamine ehitustegevuseks“ vastavalt Tehnikakõrgkooliga sõlmitud koostöölepingule.

Põhjendus: Erinevad seni loodud materjalid kirjeldavad üldjuhul BIM projekteerimise väljundit, milleni modelleerimisel jõutakse, ehitustegevuse info kasutamist ning infovahetuse nõudeid on kirjeldatud vaid vähesel määral. Antud uuringu tulemus on suunatud ehitustegevuse osapooltele – peatöövõtjatele ning alltöövõtjatele. Protsessiskeem ja seletuskiri toetavad ehituse faasis teostatavaid toiminguid ning infovahetust, ehituse tellija huvi on seotud teostusdokumentatsiooni nõuete ja sisuga. Koostatav töö on osa BIM rakenduskavast, mis on oluline alusmaterjal BIM tehnoloogia juurutamiseks.

13 050 eurot – uuringule „Liitreaalsuse kasutatavuse uuring ehitusvaldkonnas“ vastavalt Tallinna Tehnikakõrgkooliga sõlmitud koostöölepingule.

Põhjendus: Uuringu eesmärk on selgitada üha populaarsemaks muutuva liitreaalsuse kasutusvõimalusi ehitusvaldkonnas, anda soovitusi ja lahendusi liitreaalsuse rakendamiseks ning suurendada seeläbi kogu ehitus- ja kinnisvarasektoris ehitusinfo modelleerimise (BIM) kasutajate hulka.