Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Pärnu riigimaja Roheline 64 hakkab ilmestama mütseelist seinapannoo

I koht. Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo seeria „Maadeavastajad“.

I koht. Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo seeria „Maadeavastajad“.

Pärnu riigimaja Roheline 64 kunstikonkursi võitis Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo mütseelist kasvatatud seinapannoo seeria „Maadeavastajad“.

 

I koht. Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo seeria „Maadeavastajad“.
I koht. Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo seeria „Maadeavastajad“.

Pärnu riigimaja Roheline 64 kunstikonkursi žürii tegi valiku 44 kavandi hulgast. Kunstikonkursi žürii sõnul haakub taiese kontseptsioon ning looklev orgaaniline vorm riigimaja kasutajatega ja märksõnadega, mis konkursi lähteülesandes püstitati – keskkonnahoid, loodus, ilma-, kliima- ja keskkonnaprobleemid ning säästev areng. Võidutöö “Maadeavastajate” uuenduslik ja julge materjalikäsitlus loob riigimaja seintele tervitatava kontrasti ning kannab endas mõtet elusvormide igavikulisest omavahelisest seotusest. Selle töö puhul tasub esile tõsta unikaalset ja innovaatilist materjali – mütseeli, mis on seotud erinevate orgaaniliste jääkidega. Inimese ökoloogilist jalajälge vähendav materjal annab teosele tema orgaanilise ja tervikliku vormi, millel on omaette lugu jutustada.

I koht. Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo seeria „Maadeavastajad“.
I koht. Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo seeria „Maadeavastajad“.

Riigi Kinnisvara projektidirektori Kärt Vabriti sõnul tahetakse riigimajadega jõuda punkti, kus külalist juhendatakse vajadusel riigimajas õige teenuse osutajani sõltumata teemast või tegevusvaldkonnast. Riigimajade eesmärk on riigiasutuste erinevad teenused kokku tuua ühte või paari valdkondlikku hoonesse, mis tähendab, et tulevikus puudub inimesel vajadus mööda linna liikuda ning aega kulutada erinevate asutustega suhtlemiseks.

 

Arvi Anderson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala aastal 2018 ning töötab arhitektuuribüroos b210 arhitektina. Lisaks aktiivsele kunstialasele tegevusele ja õpetamisele Eesti Kunstiakadeemias on Anderson ka tänavuse XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kaaskuraator.

 

Roman-Sten Tõnissoo on Tallinnas elav visuaalkunstnik, kes on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi fotograafia ja magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal, lisaks täiendanud end Prahas FAMU-s. Tema loomingu huviobjektiks on ihalus vaimsuse ja tähenduse järele, ning uute võimalike tulevikuperspektiivide visualiseerimine. Tõnissoo peamiste töövõtetena eristuvad mänguline meediumiülene viitamine ja ruumilise dialoogimomendi otsimine.

 

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 50 200 eurot. Võidutöö „Maadeavastajad“ valmib käesoleva aasta sügisel.

 

Teise koha pälvisid Sandra Allemann ja Anu Jaanhold oma tundliku materjali- ja värvikasutusega klaasikunsti seeria „Elussüsteemi elementaarüksus“ eest. Erinevatest elementidest koosnev seeria kujutab lihtsustatult raku taastootmise kuute erinevat faasi. Elemendid on lahendatud erinevates värvigammades ning ka tekstuurides. Taieste mastaap ning kompositsiooniline rütm mõjub planeeritud asukohtades terviklikult.

II koht. Sandra Allemann ja Anu Jaanhold seeria „Elussüsteemi elementaarüksus“.
II koht. Sandra Allemann ja Anu Jaanhold seeria „Elussüsteemi elementaarüksus“.

 

II koht. Sandra Allemann ja Anu Jaanhold seeria „Elussüsteemi elementaarüksus“.
II koht. Sandra Allemann ja Anu Jaanhold seeria „Elussüsteemi elementaarüksus“.

Kolmanda koha saavutasid Kaie Pungas ja Ann Nurga mängulise ja lõbusa keraamilistest elementidest koosneva seeriaga „Kolm etüüdi merele: suvi, sügis, talv“. Seeria puhul on kelmikalt edasi antud Pärnu linna kohaspetsiifilisust läbi rannamotiivi ja seal toimuva. Miniatuuridest koosnevad taiesed mõjuvad kolme stseenina, mis kujutavad randa ja seal toimuvat läbi kolme aastaaja.

III koht. Kaie Pungas ja Ann Nurga seeriaga „Kolm etüüdi merele: suvi, sügis, talv“.
III koht. Kaie Pungas ja Ann Nurga seeriaga „Kolm etüüdi merele: suvi, sügis, talv“.

 

III koht. Kaie Pungas ja Ann Nurga seeriaga „Kolm etüüdi merele: suvi, sügis, talv“.
III koht. Kaie Pungas ja Ann Nurga seeriaga „Kolm etüüdi merele: suvi, sügis, talv“.

Lisaks otsustas žürii ära märkida kaks kavandit:  



„Habras tasakaal” – Žürii kiidab taiese ootamatut ja põnevat kohaspetsiifilist lähenemist ning kontseptsiooni. Fotoseeria kavandi autor on Karel Koplimets.

Äramärkimine. Karel Koplimetsa fotoseeria „Habras tasakaal”.
Äramärkimine. Karel Koplimetsa fotoseeria „Habras tasakaal”.

 

Äramärkimine. Karel Koplimetsa fotoseeria „Habras tasakaal”.
Äramärkimine. Karel Koplimetsa fotoseeria „Habras tasakaal”.

„Rohepööris” – Žürii tõstab esile töö veenvat esitlemist, kvaliteeti ning julget lahendust. Maaliseeria kavandi autor on Kaia Rähn.

Äramärkimine. Kaia Rähni maaliseeria „Rohepööris”.
Äramärkimine. Kaia Rähni maaliseeria „Rohepööris”.

 

Äramärkimine. Kaia Rähni maaliseeria „Rohepööris”.
Äramärkimine. Kaia Rähni maaliseeria „Rohepööris”.

Žüriisse kuulusid Pärnu riigimaja Roheline 64 rekonstrueerimisprojekti autor Andrus Kilumets, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Andres Koort ja Kadri Toom ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Kai Lobjakas  ja Triin Ojari, Riigi Kinnisvara esindaja Kärt Vabrit ja hääletusõiguseta tehniline ekspert Rebeka Solveig Veltson.

 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.