Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Narva riigigümnaasiumi siseaeda hakkab ilmestama Art Allmägi taies „Viljakal pinnal“

Art Allmägi taies „Viljakal pinnal“. I koht.

Art Allmägi taies „Viljakal pinnal“. I koht.

Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus Narva riigigümnaasiumi õppehoone siseaeda. Žürii tegi valiku 16 kavandi hulgast ja valis võitjaks skulptor Art Allmägi kavandi „Viljakal pinnal".
 

Žürii sõnul on võidutöö sümpaatselt kohaspetsiifiline, ei varjuta arhitektuuri ja on tundlik oma konteksti suhtes. Installatsioon loob visuaalsel ja ideelisel tasandil seose kompositsiooni tsentris kasvava tammepuuga, seda ümbritseva maapinna ja tammetõru skulptuuride vahel. Leitud on suurepärane rahvuste ülene teadmiste ja hariduse sümbol, mida on hea kasutada kooli igapäevaelus.
 

Installatsiooniks ühendatud objektid ning olemasolev tammepuu annab teosele aastaringelt muutuva visuaali, mis reflekteerub skulptuuride alumiiniumi läikival pinnal, dokumenteerides reaalajas ümbritsevat keskkonda. Ideekavandi kompositsioon koosneb viieteistkümnest tammetõrust, mille ühe tõru kõrgus maapinnast on 360 mm ning laius 650 mm.

Art Allmägi taies „Viljakal pinnal“. I koht.
Art Allmägi taies „Viljakal pinnal“. I koht.

 

Narva Gümnaasiumi direktor Teivi Gabriel tõi välja, et kool soovib olla just selliseks viljakaks pinnaks, kus õpilased saaksid parima võimaliku hüppelaua ellu. „Maapinnale maandunud tõrud vaatavad igaüks erinevas suunas. Tammetõrud on kui õpilased, alati erinevad. Gümnaasiumi üheks eesmärgiks ongi see, et iga õpilane leiaks endale talle sobiliku suuna. Seda ideed ja kontseptsiooni kannab ka võidutöö“, lisas Gabriel.
 

Võidutöö autor Art Allmägi on galeriikunsti väljal tegutsenud peamiselt skulptori ja installatsioonikunstnikuna, kes oma loomingus seob kokku klassikalisi erialaseid oskuseid kaasaegsete materjalidega. Sotsiaalsete ja poliitiliste teemade käsitlemisel seguneb tema loomingus reaalsus ning fiktsioon. Allmägi on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna magistriõppe. Andekat skulptorit on tunnustatud Kristjan Raua ja Ado Vabbe nimelise preemiaga ning Köler Prize’i publikupreemiaga.

 

„Kunstikonkursil osalemine annab võimaluse töötada väljaspool galeriikunsti formaati. Riiklikud kunstihanked asuvad minu jaoks galeriikunsti ja avaliku linnaruumi kunsti vahelisel hallil alal, millel on omad kirjutamata reeglid. Galeriikunsti kogemusele põhineva tööriistakastiga on seda raske lahti muukida. Seetõttu on kunstikonkursil osalemine mulle justkui nuputamise ülesanne. Teisalt annab konkursil osalemine võimaluse mõelda suuremalt ning kallimates materjalides, kui seda võimaldab galeriikunst. Kunstikonkursi ideekavandeid luues saab tihtipeale minus võitu teatav salasoov töötada valumetallidega suureformaadiliselt,“ sõnas võidutöö autor Art Allmägi.

 

Kunstikonkursi võidutöö autoritelt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot. Võidutöö „Viljakal pinnal“ valmib 2023. aasta juunis.

Pavel Sidorenko ja Vitali Valtanen värvitud terasest skulptuur „Uksed“. II koht.
Pavel Sidorenko ja Vitali Valtanen värvitud terasest skulptuur „Uksed“. II koht.


Teise koha pälvis Pavel Sidorenko ja Vitali Valtanen värvitud terasest skulptuuri kavandiga „Uksed“. Kaasava taiese idee esindab igaühe teed vaimse kasvu poole. Iga uks on väljakutse, takistus teel uue ja uurimatu poole. Läbides samm-sammult ühe ukse teise järele, avavad noored enda ees avarate võimalustega elu.
 

Uste arv on samuti sümboolne. Gümnaasiumis õpivad 10, 11 ja 12 klass. Igal klassil on oma uks. See võib luua omaette traditsiooni, kui õpilased 1. septembril oma klasside ustest läbi astuvad ja kui kooli lõpetavad, saavad nad läbida kõik kolm ust.

Indrek Köster terasamba skulptuur „Silmapiir“. III koht.
Indrek Köster terasamba skulptuur „Silmapiir“. III koht. 

Kolmanda koha saavutas Indrek Köster kohatähise potentsiaaliga terasamba skulptuurigrupi kavandiga „Silmapiir“. Kunstiteos kujutab inimese arengut ja uute teadmiste omandamist. Linnaruumiga hästi seotud teos on koostatud elementidest, peegeldades õpilaste õpiteed. Madalam sammas on kui alustatud ehitus. Vundament on valmis, esimesed klotsid paigas. Kui sellele sambale tõusta, siis juba näebki rohkem kui maas seistes. Kui aga ehitamist, teadmiste kogumist jätkata, saame mõne aja möödudes aru, et nüüd näeb veelgi kaugemale.
 

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Narva riigigümnaasiumi hoone arhitekt Ralf Lõoke, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Eneken Maripuu ja Aime Kuulbusch, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Andres Kurg ja Kai Lobjakas, Narva Gümnaasiumi direktor Teivi Gabriel ning hääleõiguseta ekspert Marek Moldau Riigi Kinnisvarast.

 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.