Maaelu Teadmuskeskuse Jõgeva hoone kunstikonkursi võitis seinaskulptuur „Terra nova“

Riigi Kinnisvara koostöös Maaelu Teadmuskeskusega (METK) viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus hoone fuajeesse. Kunstikonkurss osutus väga populaarseks, kus žürii hinnata oli 58 kavandit. Võitjaks valiti Oliver Soometsa monumentaalse seinaskulptuuri kavand „Terra nova“.

Seinale kinnituv kahemeetrise läbimõõduga fiiber- ja raudbetoonist skulptuur „Terra nova“ mõtiskleb mitmeti tõlgendatava uue maailma üle. Teos ühendab hallituste, seente, bakterikolooniate ja kosmiliste planetaarsüsteemide kihistusi, põimides need fossiilse muljega vormid tulevikku vaatavaks maailmaks.

Žürii hinnangul sobitub laia tähendusväljaga võidutöö väga veenvalt hoone arhitektuuriga, lisades ruumi tugeva fookuspunkti. Teose puhul pälvis tähelepanu selle avatud tähendusruum – tegemist on lõputu semioosiga, mis pakub vaatajale alati uusi tõlgendusvõimalusi.

Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja tõstis esile kunstikonkursile esitatud kavandite väga kõrget taset, mis ei teinud võidutöö valimist lihtsaks. „Põnev oli näha erinevaid materjale ja huvitavaid tehnikaid, millega igapäevatöös kokku ei puutu. Võidutöö eristus eelkõige oma tõlgenduslikult rikkaliku sisu poolest – teoses võib näha nii viiteid mitusada aastat tagasi alanud teaduslikele avastustele Petri tassis kui ka kujutlusi sellest, milline võiks maailm paista tänapäevase elektronmikroskoobi all,“ lisas Veskioja.

Oliver Soomets on viimastel aastatel uurinud emergentseid protsesse ja nende ülekandmise võimalusi betoonivalusse, Võidutöö autori sõnul oli „Terra Nova“ selle arengu loomulik jätk. „Minu esimene protsendikunsti võidutöö olid betoonist skulptuurid Tallinna Ehituskooli 2015 aastal. Sellest ajast olen teoseid luues katsetanud erinevaid tehnikaid ja meediume, kuid refrääniks on ikkagi jäänud betoon. Ma ei ole varem loonud nii suurt ja rasket seinale kinnituvat skulptuuri kui „Terra Nova“ ja ei ole ka kindel, kas Eestis üldse on tehtud midagi sellist, kuid ideeliselt tundus sobilik kujutada üht fossiiliks kivinenud ulmelist kaadrit uuest maailmast,“ lisas Soomets.

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 48 000 eurot. Skulptuur valmib 2026. aasta hilissuvel.

Teise koha pälvis Tiina Sarapu klaaspannoo kavand „Ma tahan rääkida mullast“. Teos juhib tähelepanu mullale kui sageli iseenesestmõistetavale, ometi elu kandvale ja meie tulevikku kujundavale ökosüsteemile. Teose kompositsiooni kihilisus viitab mulla argisele, teaduslikule ja sümboolsele mõõtmele. Žürii hinnangul toetab kihilise klaasi tundlik ja efektne kasutus veenvalt teose ideed, andes sellele maalilise, samas ka ruumilise ning valgusega mängiva iseloomu.

Kolmanda koha saavutas Fred Truusi metallikunstiteose kavand „Vagude vahel“. Teos viitab kartulivagudele kui rütmilistele süvenditele, milles paiknevad pronksist valatud kuldsed kartulid kui maa viljakuse ja kestvuse märgid. Reljeef rõhutab kordust ja ajalisust, käsitledes vagusid kui põlvkondade kaupa korduvat tööd maastikul. Žürii hinnangul loob kavandi selge kuid abstraheeritud kujundikeel ning tuntav materiaalsus veenva seose nii eesti ajaloolise kultuuri kui innovaatilise pilguga.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Maaelu Teadmuskeskuse hoone arhitekt Karli Luik, Maaelu Teadmuskeskuse direktor Andre Veskioja, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Aleksander Jakovlev ja Krista Mölder, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Liisa Kaljula ja Peeter Talvistu. Lisaks osalevad žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Maaelu Teadmuskeskuse haldusosakonna juhataja Kätlin Kalajärv ja Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Henn Tomson.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.