Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Kuressaare kohtumaja kunstikonkursi võitis Anu Jaanholdi ja Sandra Allemanni taies

Anu Jaanholdi ja Sandra Allemanni „Soomus“. I koht.

Anu Jaanholdi ja Sandra Allemanni „Soomus“. I koht.

Riigi Kinnisvara koostöös Justiitsministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus rekonstrueeritava Kuressaare kohtumaja trepihalli seinale. Žürii tegi valiku 25 kavandi hulgast ja valis võitjaks klaasikunstnike Anu Jaanholdi ja Sandra Allemanni kavandi „Soomus“.



Võidutöö autorite sõnul sümboliseerib loodav taies kaitsvat soomusrüüd, milleks on meil tänapäeval seadused ja kohtusüsteem. „Teos sündis mõeldes nii Kuressaare ajaloole kui teose asukohale. Soomusrüü on tugev kaitsesümbol nii loomariigis kui ka inimeste seas. Kohtusüsteemi ja seaduste eesmärk on sama – meid kaitsta. Tõde võib olla sama habras nagu klaas või tugev nagu soomusrüü.“ 

Anu Jaanholdi ja Sandra Allemanni kavandi „Soomus“. I koht
Anu Jaanholdi ja Sandra Allemanni „Soomus“. I koht.

Žürii hinnangul loob klaaspannoo sümpaatne värvikäsitlus ruumis tasakaalustatud ja rahuliku meeleolu. Loodava taiese põhitooniks on valge klaas, millele lisavad eri värve läbipaistvad servad, osad soomused on paiguti kullatud. Taiese soomusrüü koosneb klaasi sulatustehnikas valmistatud klaasplaatidest – soomustest. Võidutöö on meeldiva üldistusastmega, suhestudes veenvalt maja funktsiooni ja kasutajatega. Nii nagu soomused võivad olla värvilised ja vähem värvilised on ka kohtumajas väga erinevaid teemasid, mida seal käsitletakse. Pannoo mõõtmed on 2,7 x 2,4 meetrit.

 

„Võidutöös on õnnestunud Saaremaale ja kohtusüsteemile viitav sümboli valik ning head eeldused efektseks ja väärikaks lõpptulemuseks,“ sõnas Kuressaare kohtumaja kohtunik Reena Undres.

 

Võidutöö autorid Anu Jaanhold ja Sandra Allemann on Eesti Kunstiakadeemias hariduse saanud kujunduskunstnik ja klaasikunstnik. Lähisugulased Anu Jaanhold ja Sandra Allemann töötavad vitraažikunstnikena koos juba üle kümne aasta Anu loodud klaasistuudios. Kunstnikest tandemi sõnul mõtlevad nad väga sarnaselt. „Kahekesi loomise eeliseks on tekkiv loominguelevus, mis annab hoogu juurde ning aitab täpseks sättida ka detaile. Meie materjaliks on klaas. Klaas annab võimaluse väljendada end nii vormis kui värvis, olles seejuures nii tugev kui  õrn, selge, tujukas ja vahel suisa arusaamatu.“

 

Kunstikonkursi võidutöö autoritelt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 27 300 eurot. Võidutöö „Soomus“ valmib 2023. aasta alguses.

 

Teise koha pälvisid Mihkel Urmeti, Kristina Ivahnenkova, Daria Kizimova ja Reelika Sepa 225-st keraamilisest risttahukatest koosnev pannoo kavand „Diversity“, mis tegeleb ühiskondlikult aktuaalse teemaga – mitmekesisus sinu sees ja sinu ümber. Kunstiteose värviharmoonia on seostatud loodusliku hõnguga ning hästi kooskõlas hoone sisearhitektuuriga. Keraamiline pannoo lisab väärikasse hoonesse iidse, kuid samas ajatu materjali abil tänapäevase kvaliteedi.

Mihkel Urmeti, Kristina Ivahnenkova, Daria Kizimova ja Reelika Sepa „Diversity“. II koht.
Mihkel Urmeti, Kristina Ivahnenkova, Daria Kizimova ja Reelika Sepa „Diversity“. II koht.

Kolmanda koha saavutas Kai Kaljo värviküllane sulatusklaasi elementidest koosnev kompositsioon „Kaalukausid“, mille idee ja vorm on saanud alguse ühest vanimast kohtumõistmise sümbolist. Heledale seinale ajas muutuvaid värvilisi varje joonistav klaasikunstitaiese visuaalne külg on saanud mõjutusi nii Saaremaa pilvisest taevast kui ka Selgase dolomiidi kristallilisest struktuurist. Eredavärvilise abstraktse kompositsiooni looval pannool on potentsiaali erksameelse atmosfääri loomiseks.

Kai Kaljo „Kaalukausid“. III koht.
Kai Kaljo "Kaalukausid". III koht.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Kuressaare kohtumaja rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Marit Kruus, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Mare Saare ja  Anne Tootmaa, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Elnara Taidre ja Kaarin Kivirähk, Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kohtunik Reena Undrest ning hääletusõiguseta ekspert Ago Rist Riigi Kinnisvarast.

 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.