Kohtla-Järve liginullenergia riigigümnaasiumis peeti sarikapidu

Täna peeti Kohtla-Järve riigigümnaasiumis sarikapidu tähistamaks koolimaja maksimaalse kõrguse saavutamist. Sarikapeo traditsiooniks on tänada ja kostitada ehitajaid, mis loob head suhted majavaimuga ning toob hoonele head õnne. Koolimajale asetati ka nurgakivi.



Uus koolihoone on planeeritud liginullenergiahoonena. 2 800 m2 suurune gümnaasiumihoone ehitatakse endise Kohtla-Järve Pärna Põhikooli hoone asemele aadressil Pärna tänav 47. Uus riigigümnaasium alustab tegevust 1. septembril 2019.



Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on hea meel näha, et 1. septembril avatava riigigümnaasiumi hoone ehitus hoogsalt edeneb: „Rajatav kool on saanud meedias palju tähelepanu ja tähelepanuväärne on kindlasti ka valmiv koolihoone, millest saab õpilastele atraktiivne ning õppimist soodustav keskkond. Valisime äsja koolile ka uue juhi Hendrik Aguri, kelle eesmärk on luua nii hea kool, et võimalikult paljud õpilased sooviksid sügisel siin gümnaasiumiõpinguid alustada või jätkata.“



Riigi Kinnisvara ja Haridus- ja Teadusministeerium sõlmisid koostööleppe, mille kohaselt juhib gümnaasiumihoone rajamist Riigi Kinnisvara ning viib sealhulgas läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks parim koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks õpilassõbralik ja kauakestev. Koolihoone rajamisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.



Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin märkis, et riigigümnaasiumid on Riigi Kinnisvarale väga olulised projektid, mida on alati huvitav ellu viia. „Kohtla-Järve Gümnaasium ehitatakse liginullenergiahoonena, millel on huvitav ja hästi õnnestunud arhitektuurilahendus. Uus koolimaja väärtustab ümbritsevat keskkonda kui hoone tulevasi kasutajaid.“



Riigi Kinnisvara ja Nordecon AS allkirjastasid eelmise aasta sügisel ehituslepingu Kohtla-Järvele tulevase riigigümnaasiumi hoone ehituseks, mille ehitusmaksumus on 4,347 miljonit eurot, hinnale lisandub käibemaks. Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.



„Koolile oma kodu ehitamine ei ole kunagi lihtsalt hoone ehitus. Kool on iga kogukonna keskmes ja omab olulist rolli piirkonna arengus. Kohtla-Järve koolimaja on saavutanud täiskõrguse: üks suur etapp ehitusest on valmis. Oleme plaanidega graafikus. 1. septembriks on veel palju ära teha, kuid uut kooliaastat saavad lapsed alustada uues kaasaegses majas,“ ütles Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.



Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kohtla-Järve Linnavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga korraldas Kohtla-Järve riigigümnaasiumi tulevase hoone arhitektuurivõistluse. Konkursile laekunud neljateistkümne kavandi hulgast tunnistati esikoha vääriliseks arhitektuuribüroo BOA OÜ ideelahendus märgusõnaga „VINKEL“. Ideelahenduse autorid on Margus Soonets, Jürgen Lepper, Anto Savi ja Maiu Hirtentreu.



Uus liginullenergia koolihoone on projekteeritud 2korruselisena, mis tagab sujuva ja optimaalse hoonesisese liikluse ning loob tervikliku ja hoomatava siseruumi hoones. Hoonestus ise on projekteeritud vormilt lihtne ja funktsionaalsetest ning energiatõhususe printsiipidest lähtuv. Kolmnurkne lõigatud nurkadega hoonemaht on liigendatud korrapärasele matemaatilisele rütmile alluvate avadega, millede projekteerimisel on lähtutud paindlikkuse printsiibist, mis lubavad koolihoone planeeringut vajadusel lihtsalt muuta.



Fassaadiliigenduse puhul on arvestatud energiatõhususega kaasnevaid printsiipe.  Avade „põsed“ on kavandatud väljaulatuvatena, mis loovad fassaadile põneva rütmi ning liigenduse. Liigse päikesevalguse eest kaitsevad hoone kolme ilmakaarde projekteeritavad fassaadirulood. Koolihoone fassaadi materjalikäsitluses on saadud inspiratsiooni olemasoleva ümbritseva hoonestuse fassaadidest. Hoone kaetakse punakas-oranžika fassaaditellisega. 



Koolihoone katus on planeeritud katta kukeharjamattidega, mis on praktiliselt hooldusvabad ning ei vaja kastmist. Lisaks silmailule, stabiliseerivad need ka hoone sisekliimat ning  vähendavad koormust sadevee kanalisatsioonile.



Eskiisid: https://www.dropbox.com/sh/utqmzgocfqmz3od/AAAfW1Uqnxxvb05uspRX4sU6a?dl=0