Eestimaa rüütelkonna hoonet hakkab ilmestama Laurentsiuse esinduslik maaliseeria
I koht. Laurentsiuse maaliseeria kavand „Meripuu“.
Riigi Kinnisvara viis läbi kunstikonkursi, et leida parimad kunstiteoste ideelahendused Eestimaa rüütelkonna hoonesse. Kunstikonkurss osutus väga populaarseks, kuhu esitati 65 kavandit. Žürii valis võitjaks maalikunstnik Laurentsiuse kavandi „Meripuu“.
Žürii hinnangul ühendab maaliseeria „Meripuu“ maa ja mere kokku terviklikus Maarjamaaks. Võidutöö annab signaali, et väärtustame oma loodust, selle puhtust ja võlu. Imponeeriv on maalide mitmekihilisus, neis kajastuvad olulised sotsiaalkultuurilised väärtused, seda nii temaatiliselt kui esteetilise kõrgkvaliteedi vaates ning need sobituvad suurepäraselt ajaloolisse riigi esindushoonesse.
Kunstiteoste asukohtadeks on rüütelkonna hoones ettenähtud kaks seinapinda. Esimene, argist loodusmaastiku väärtustav, okaskrooni motiiviga pühaliku mõõdet toov 3,2 x 3,2 meetri suurune maal hakkab asuma rüütelkonna hoone esimese korruse avara peafuajee seinal. Teine, horisontaalseid rütme loov 1,6 x 3,2 meetri suurune abstraktne merele vihjav maal hakkab asuma sama seina teisel küljel, külastajate garderoobi alasse jääva hajumisruumi seinal.
Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed sõnul sai kunstikonkursi eesmärk väga hästi täidetud. „Rüütelkonna hoone sisearhitektuuri erinevates detailides on meie omariiklus juba põhjalikult esindatud. Võidutöö aga kõneleb laugjast Eestimaast ja meie loodusest laiemalt“ sõnas Uiboaed.
Riigi Kinnisvara ruumilahenduse projektijuhi Sixten Heidmetsa sõnul on Rüütelkonna hoone kunstikonkursile laekunud 65 konkursitööd viimase viie aasta rekord. "Rõõmustav on, et Riigi Kinnisvara kui hetkel Eesti suurima kunstiteoste tellija korraldatud kunstikonkurssidel osalemine on ajas üha populaarsem,“ lisas Heidmets.
Võidutöö autor Lauri Sillak, kunstnikunimega Laurentsius on üks Eesti keskmise põlvkonna tunnustatumaid maalikunstnikke. Tema looming läbi kolme dekaadi on olnud kirju, kätketes kümneid erinevaid perioode. Märksõnad on kõrge tehniline meisterlikkus ja ootamatu lähenemine klassikalistele teemadele. Laurentsiusel on olnud isiknäituseid pea kõigis Eesti olulisemates galeriides, samuti Turu Kunstimuuseumis Soomes ja Hyvinkää Kunstimuuseumis Soomes. Andekat kunstnikku on tunnustatud Kristjan Raua nimelise preemiaga, Kultuurkapitali aastapreemiaga, Konrad Mäe medaliga, Eesti Maalikunstnike Liidu ning Vaal Galerii aastapreemiaga.
Laurentsiust ajendas kunstikonkursil osalema Eestimaa rüütelkonna hoone väärikas ajalugu ning hoonega seotud tugev isiklik side. „Rüütelkonna hoones asunud Eesti Kunstimuuseumi perioodist oli siin eksponeeritud üks minu suuremõõtmeline teos. Hiljem kui hoones tegutses juba Eesti Kunstiakadeemia, töötasin siin maaliõppejõuna“, ütles võidutöö autor.
Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitavate teoste kogumaksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot, suuremõõtmeline maaliseeria valmib 2024. aasta sügisel.
Teise koha pälvisid Ursula Sõber ja Tarmo Richter oma ajatu vormikeelega installatsiooni kavandiga „Elulabürint“. Valgusega mängivates messingviimistlusega ruumilistes teostes seiklevad, oma teed väljapääsu poole otsivad kuulid. Inimelu võrdkujuks on ikka peetud labürinti, seda oma keerdkäikudega, teinekord raskesti läbitava, rohkete eksimisvõimaluste ja ummikteedega süsteemi. Takistuste kiuste leidub sellest alati väljapääs. Kõigele on lahendus, piisab ehk pealehakkamisest ja koostööst.
Kolmanda koha saavutas Eve Ermann Eestimaa loodusmaastikega seostuv maaliseeria kavandiga „Maastik“. Rüütelkonna hoone fuajeesse kavandatud teose kahe põhivärvi dialoog on lummav. Maalil on meeleolu loomiseks delikaatne ruumiga arvestav koloriit ja kerge rütmistatus, abstraktne laad annab ambivalentsust. Hajumisruumi seinale on kavandatud somnambuulsem amorfset maalilusust edasi andev teos. Maali abstraktne maastik on külmema tonaalsusega, kasutatud on tugevamaid värve ja kujundeid. Maali koloriit peaks heas mõttes kokku sulanduma seinatooniga.
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Eestimaa rüütelkonna hoone rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jaan Elken ja Kärt Summatavet, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Krista Kodres ja Liina Jänes ning Riigikantselei tugitegevuste juht Krista Zibo. Lisaks osalesid žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Tallinna Linnaplaneerimisameti muinsuskaitse osakonna vanalinna juhtivspetsialist Kristiina Frolova, Riigikantselei protokollijuht Piia Pärna, Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed ning Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Hannes Ulmas.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.
