Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Eesti Keele Instituudi hoonet hakkab ilmestama mereäärsest loodusest inspireeritud installatsioon

I koht. Mari-Leen Kiipli ja Mari Volensi kavand „Helk“.

I koht. Mari-Leen Kiipli ja Mari Volensi kavand „Helk“.

Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus Eesti Keele Instituudi hoone fuajeesse. Kunstikonkursile laekus 56 kavandit, mille seast valis žürii võitjaks Mari-Leen Kiipli ja Mari Volensi kavandi „Helk“.



Keraamilistest elementidest, karplubjakivist ja fotodest autoritehnikas kihiline installatsioon võlus žüriid oma originaalsusega. Kasutades fotodetaile mereäärsest loodusest moodustub kujutluspilt veest, millel on võime kanda edasi sõnu, silpe, hõikeid, lugusid, voolates läbi tänapäeva tulevikku.

I koht. Mari-Leen Kiipli ja Mari Volensi kavand „Helk".
I koht. Mari-Leen Kiipli ja Mari Volensi kavand „Helk".

 Žürii sõnul peegeldab võidutöö hästi eesti keele olemust, mis on eri tüüpi kihistuste ja ladestuste tulem. Sümpaatne on installatsiooni ruumiline iseloom ning huvitav kompositsioon. Kunstiteadlase Karin Pauluse sõnul sünteesib töö looduslikkust ja tehislikkust tänapäevasel moel, mida väljendab trükkimine, seostamine ja erinevate kihtide loomine.



Eesti Keele Instituudi üldosakonna juhataja Gerly Tuisk rõõmustas, et konkursile esitati suur hulk töid, mis olid kantud armastusest ja lugupidamisest meie emakeele vastu. „Oli huvitavaid materjale, julgeid lähenemisi ja põnevaid vaatenurki. Võidutöö kannab sõnumit areneva ja elujõulise keele ideest. Ruumiline teos seob oskuslikult kokku erinevad materjalid ja tehnikad, lahendus on värske ja ootamatu.“



Võidutöö autorid on Eesti Kunstiakadeemias koos fotograafiat õppinud kunstnikud Mari-Leen Kiipli ja Mari Volens. Neid seob ja innustab huvi looduse ja keskkonnaga seotud teemade, keraamika ja isetegemise vastu. 

 

Mari-Leen Kiipli on õppinud fotograafiat Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, läbinud vabade kunstide magistriõppe Eesti Kunstiakadeemias ning täiendanud end Viini Kaunite Kunstide Akadeemias. Teda on autasustatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga ning Adamson-Ericu nimelise stipendiumiga koos Rundum kollektiiviga.

 

Mari Volens on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia fotograafia ja Tartu Ülikooli prantsuse filoloogia eriala. Lisaks on ta end täiendanud Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias. Ta on olnud tegev ka kunstikorraldajana, nii Kilomeeter Skulptuuri meeskonnas kui Rundum artist-run space’i ühe asutaja ja liikmena.

 

Kunstikonkursi võidutöö autoritelt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot. Taies valmib 2024. aasta augustis.

 

Teise koha pälvis konkursil Urmas Viigi graafiline sari „Õõõ“. Teos on inspireeritud tähe „Õ“ kahest elemendist: joonest ja ringist, kutsudes uurima, leidma ja tõlgendama. Kavand toob esile eesti keele omapärase häälikumärgi, on värviküllane, positiivne, head meeleolu ja atmosfääri loov. 

II koht. Urmas Viigi kavand „Õõõ".
II koht. Urmas Viigi kavand „Õõõ".

Kolmanda koha saavutas Kaia Rähni vaskplaatidele trükitud töö „Täheinimesed“. Teose idee algeks on mänguliselt esitatud täpitähed, kus tüpograafilistest etüüdidest on moodustatud inimfiguurid. Esiletõstmist väärib ruumiga harmoonilist tervikut loova teose mänglemine hoone arhitektuuri ja ajastuga.

III koht. Kaia Rähni kavand „Täheinimesed".
III koht. Kaia Rähni kavand „Täheinimesed".

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Eesti Keele Instituudi hoone sisearhitekt Kärt Loopalu, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Peeter Laurits ja Karel Koplimets, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Karin Paulus ja Andreas Trossek, Eesti Keele Instituudi üldosakonna juhataja Gerly Tuisk ning Riigi Kinnisvara esindaja, hääleõiguseta ekspert Priit Püss.



2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.