Tallinna Muusika- ja Balletikool otsib konkursiga kunstiteost
Tallinna Muusika- ja Balletikool otsib konkursiga õppehoone siseaeda kunstiteost
Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus Tallinna Muusika- ja Balletikooli uue õppehoone siseaeda ehk „Vaikuse aeda“.
Kunstikonkursi raames otsitakse ümbritsevat keskkonda rikastavat, kaasaegse vormikeelega skulpturaalseid või installatiivseid lahendusi. Loodav kunstiteos võiks juhinduda märksõnadest: loovus, energia ja pühendumine.
Otsitav kunstiteos peaks väljendama ühendkooli olemust, kaasaegseid rahvusvahelisi ambitsioone ning haakuma kontseptsioonilt muusika ja tantsu valdkonnast tulenevate ühiskondlike seostega. Ideelahenduse kontseptsioon peab võimaldama vaatajal tõlgendada autori(te) poolt välja pakutud ideed, olema kunstiliselt kõrgetasemeline, mõistetav ning atraktiivne.
Teos võib ühendada erinevaid kunstiliike, -vorme ja materjale. Kavandatav taies peaks olema ajas vastupidavast väärikast materjalist või materjalidest, eelistatult metall, looduslik kivi, betoon, klaas või nende materjalide omavaheline kombinatsioon. Taiese gabariitmõõtmed ei ole määratletud, kuid teos peab olema nähtav ja mõjus, sobituma ehitatava hoone ja ümbrusega.
Tallinna Muusika- ja Balletikooli „Vaikuse aed“
Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone on projekteerinud arhitektuuribürood Atelier Thomas Pucher ja 3+1 arhitektid. Sisearhitektuuri autoriteks on T43 sisearhitektid ja maastikuarhitektuurse lahenduse on loonud TajuRuum.
Tallinna Muusika- ja Balletikooli arhitektuurne idee on luua üks eriline salapärane koht linnaruumis. Hajutades hoone funktsioonid krundi äärtesse, tekib selle keskele ainulaadne ja ootamatu avatud ruum – „Vaikuse aed“. Sinna loodav aed sümboliseerib eesti metsa, mis on seal justkui tuhandeid aastaid omasoodu kasvanud. See vaikne ja rahulik paik annab võimaluse sügavaks mõtisklemiseks otse kesklinna südames, olles samas ümbritsetud elava majaga täis kunsti, tantsu ja muusikat.
Tallinna Muusikakeskkool, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Tallinna Balletikool ühinenud riigikoolis hakkab õpetust saama suurem osa tuleviku Eesti professionaalsetest muusikutest ja tantsijatest. Ühendkool jätkab ja arendab paindlikul ja sünergilisel moel edasi kolme kooli seniseid traditsioone ja parimaid õppevorme nii klassikalise kui rütmimuusika ning nii klassikalise balleti kui kaasaegse tantsu õpetamisel.
Kunstikonkursi žüriisse kuuluvad Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone arhitekt Markus Kaasik, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Erik Alalooga ja Elin Kard, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Hanno Soans ja Kädi Talvoja, Tallinna Muusika- ja Balletikooli direktor Timo Steiner ning hääletusõiguseta ekspertidena Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli direktor Ivo Lille, Tallinna Balletikooli kunsti ja tehnoloogia õpetaja Inga Kruusmägi, Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone arhitekt Hanna-Liisa Mõtus ning kinnisvaraarenduse projektijuht Priit Püss Riigi Kinnisvarast.
Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib Riigi Kinnisvara läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 110 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 5500 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses.
Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 29. september 2021 kell 15.00. Võistlusjuhendi leiad Riigi Kinnisvara kodulehelt www.rkas.ee/hanked-ja-konkursid/kunstikonkursid.
Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates käesolevast aastast 110 000 eurot. Seaduse mõte on, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid.
