Sügisel avatav Saaremaa Gümnaasiumi koolihoone saavutas täiskõrguse

Saaremaa Gümnaasiumi ehitus on jõudnud olulisse etappi ning tänaseks on koolihoone saavutanud oma täiskõrguse. Vana ja olulise traditsiooni eesmärgiks on kostitada ja tänada ehitajaid, luues rahvapärimuse kohaselt seeläbi head suhted majavaimuga ning tagades hoonele hea õnne. Uus riigigümnaasium avatakse selle aasta sügisel.



„Koolihoone on saavutanud maksimaalse kõrguse ja ka koolil on õppetöö ettevalmistustöö saavutanud maksimaalse hoo. Õpetajate meeskond on pardal ja nüüd ainult täiskäigul edasi,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets.

 

Saaremaa Gümnaasium koolihoone on kompaktse vormiga, osaliselt kahe-, osaliselt kolmekorruseline, kus hoone kandvad konstruktsioonid on ristkiht- ja liimpuitkonstruktsioonidest. Koolihoonel on keskne läbi korruste ulatuv aatrium, mis ühendab kahte klassiruumidega hoonetiiba. Ka klassiruumide esised ühisalad on avarad ja liigendatud. Vaiksemad tsoonid võimaldavad omaette olemist. Läbi kahe korruse kulgevad õhuruumid ning valgusšahtid katuselt annavad ühisaladele täiendavalt valgust ja õhulisust. Uues riigigümnaasiumis on õppimisruumi 540 õpilasele ning ehituse maksumus on 6,2 mln eurot, millele lisandub käibemaks.



Hoone ehituses, Mikk Laur, Nordecon: https://photos.app.goo.gl/TqK8ojqRaL4tek6U6



Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger ütles, et olenemata keerulisest viiruseleviku olukorrast on koostöös partneritega jõutud koolihoone täiskõrguseni. „Riigigümnaasiumi ehitus on liikunud planeeritud tempos ning usume, et sügiseks saab koolipere sisse kolida oma uude koolimajja,“ lisas Mäger.   

 

Koolihoone autoriteks on Martin Kinks, Risto Parve, Kai Süda, Margit Valma ja Heldi Jürisoo arhitektuuribüroost KARISMA arhitektid, kes võitsid 2018. aastal korraldatud arhitektuurivõistluse ideekavandiga „Sirge“. Sisearhitektuuri on loonud T43 arhitektid ja MP Studio, autoriteks Mari Põld, Elizabeth Saal ja Kadi Karmann.



Galerii hoone 3D mudelist, Karisma arhitektid: https://photos.app.goo.gl/6poXHpRNhGGzgk3G7.  



Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller tõdes, et Saaremaa Gümnaasiumi ehituse juures teeb erilist heameelt, et ligi pooled tööd tehakse kohalike ehitajatega. „Vaatamata erakordselt lumerohkele talvele oleme ehitusega kenasti ajagraafikus püsinud. Saarele omaste tuulte ja tormidega toime tulemisel on palju abi olnud ka telgist, millega ehitis kaetud on,“ lisas Müller.



Hoone piklikust peamahust väljaulatuvad osad on kaetud fassaadikanga süsteemiga, mis tagab lõunafassaadidel päikesekaitse. Fassaadikangas tekitab olukorra, kus hoone on ajas muutuv – päevasel ajal monoliitne hoonemaht muutub hämaras õhuliseks ja läbikumavaks. Hoone sisene valgus ja tegevused paistavad fassaadile välja. Tiibades paiknevad klassiruumid on suunatud ilmakaarte suhtes itta ja läände. See loob soodsa olukorra õppetöö jaoks, kuid tekitab vajaduse külgsuunast tuleva päiksevalguse varjestamiseks. Sellel eesmärgil on kavandatud klassi- ja tööruumide fassaadidele välised statsionaarsed puidust päikesekaitse ribid.



Saaremaa vallavanem Mikk Tuisu sõnas, et tal on väga hea meel koos tähistada Saaremaa Gümnaasiumi hoone ehitamise olulist vahefinišit. „Saaremaa noored saavad juba sel sügisel alustada õpinguid uues ja ilusas majas, mis pakub nii mõnusat õpikeskkonda kui ka arhitektuurilist mitmekesisust Kuressaare väärikasse linnapilti.“ Lisas vallavanem.



Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Saaremaa riigigümnaasiumi aatriumisse, peatrepi kohal olevale laepinnale. Kunstikonkursi žürii tegi valiku 33 kavandi hulgast ja valis võitjaks Margus Tammiku ja Eva Undi fotokollaaži „Flora Noir“.



Riigi Kinnisvaral on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga ehituses lisaks Saaremaa riigigümnaasiumile ka Laagri riigigümnaasiumi õppe- ja spordihoone, Tabasalu haridushoonete kompleks ning Laagri riigigümnaasium.  Ehituslepinguid on sõlmitud kokku 21,6 miljoni euro väärtuses. Gümnaasiumihoone ehitustöid rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.