Rae Gümnaasiumi aulat hakkab ilmestama jõudu ja loovust sümboliseeriv elevandi reljeef

Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viis läbi riigigümnaasiumi kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus Rae Gümnaasiumi aulasse. Žürii tegi valiku 45 kavandi hulgast ja valis võitjaks Jass Kaselaane ja Jenny Grönholmi skulpturaalse vormikäsitlusega reljeefi kavandi „Lihtsuses peitub jõud“.

 

Žürii sõnul suudab valgest jesmoniidist nelja meetri kõrgune isikupäraselt modelleeritud võidutöö ennast ruumis hästi kehtestada. Valge elevant seisva linnuga turjal mõjub kooli aula seinal huvi äratavalt, kutsuvalt, samas üllatuslikult ja sõbralikult ning kannustab noori lahendama suuri väljakutseid, olenemata unistuse suurusest.

Rae Gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar tõi välja, et sarnaselt ettevõtlikule Rae vallale, kiirgab ka võidutöö ettevõtlikust, kindlameelsust ja kindlajalgsust. „See mida sa täna teed, teed homme paremini ja ülehomme üllatad ennast – seda sõnumit kannab endas ka suure potentsiaaliga võidutöö“, sõnas Kautsaar.

 

„Rõõm on tõdeda, et Riigi Kinnisvara poolt korraldatud kunstikonkurssidel osalemine on aina populaarsem. Konkursid annavad kunstnikele võimaluse luua unikaalseid, vahel lausa monumentaalsete mõõtmetega teoseid. Nii saab uudishimu ja loovust ergutav kunst olla oma sõnumitega seal, kus inimesed igapäevaselt liiguvad ja kunstiga kokku puutuvad,“ ütles Riigi Kinnisvara ruumilahenduse projektijuht Sixten Heidmets.

 

Võidutöö autorid on graafik ja maalikunstnik Jenny Grönholm ja skulptor ja animatsioonikunstnik Jass Kaselaan. Soomes sündinud ja haridusteed alustanud, seejärel tudengipõlves Erasmuse vahetusüliõpilasena Tallinnasse tulnud ja Eesti Kunstiakadeemias kunstimagistri kraadi omandanud Jenny Grönholm on nüüdseks leidnud kodu- ja loomepaiga Eestis. Tema värskemad isikunäitused toimusid 2022. aastal Galleria Huutos Helsingis ning käesoleval aastal Tallinna Linnagaleriis.

 

Jass Kaselaan on omandanud Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadid skulptuuri ja animatsiooni erialadel ja töötab hetkel aktiivselt mõlema meediumi valdkonnas. Tema viimastest töödest on enim tähelepanu pälvinud animatsioon „Hobune”. Andekat kunstnikku on auhinnatud Köler Prize’i peapreemiaga, Kristjan Raua nimelise preemiaga ja Anton Starkopfi nimelise skulptuuripreemiaga.

 

Võidutöö autorite sõnul ajendas neid tandemina kunstikonkursil osalema eelkõige ühine pere ja väikesed lapsed. „Konkursitöö idee sai alguse jalutuskäigust loomaaias, kus nägime elevanti kelle turjal seisis lind. Enamik meie loomingulisi projekte on muutunud teataval määral pere ühisprojektideks,“ lisas Kaselaan.

 

Kunstikonkursi võidutöö autoritelt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot, taies valmib 2023. aasta lõpus.

Teise koha pälvis Kalle-Priit Pruudeni ja Siim Poomanni värvitud alumiiniumist installatiivse skulptuuri kavand „Harmoonia“. Põnevalt kineetilise skulptuuri dünaamika ja sisu loob vaataja oma liikumisega. Mitmekihilise teose värvikus ja elemendid tuletavad meelde koolielu liikumist, muutumist ja protsesse, pakkudes seejuures avastamisrõõmu pikaks ajaks.

Kolmanda koha saavutas Ann Mirjam Vaikla ja Juss Heinsalu terrakota tehnikas installatsiooni kavand „Murmuratsioon“. Käsitsi tehtud keraamilise üksikelemendi näol on tegemist minimalistliku linnu motiiviga, mis parvena koos olles moodustavad midagi olulisemalt suuremat. Tuhatkonnast eestimaisest Kunda savielemendist koosnev murmuratsioon ehk linnuparv aula seinal sümboliseerib kokkuhoidva koolipere ühisteadvust.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Rae riigigümnaasiumi õppehoone sisearhitekt Raili Paling, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jaan Elken ja Merike Hallik, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Karin Paulus ja Carl-Dag Lige, Rae Gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar ning Riigi Kinnisvara esindaja, hääleõiguseta ekspert Aleksei Romanjuk.

 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.