Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk sai nurgakivi
Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk on ühiseks mälestuspaigaks kommunismikuritegude ohvritele. Mälestuspaigas leiab äramärkimist kommunistliku režiimi tegevuse tõttu enam kui 28 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata.
Justiitsminister Urmas Reinsalu asetas memoriaali nurgakivisse Riigikogu 2002. aasta juunis vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas. 23. augustil, rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval, avame memoriaali. Siia seintele saavad kantud nende Eesti inimeste nimed, kes on kaotanud elu kommunistliku režiimi käe läbi.“
Ligi 30 tuhande ruutmeetrisele maa-alale rajatav mälestusmärk valmib 2018. aasta suve lõpuks. Ehitustööde maksumus on 6,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Memoriaali kavandamist rahastatakse Eesti Represseeritute Abistamise Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest. Kompleks saab olema ajas kestev, ilmastikukindel, kergesti hooldatav ja esinduslik.
Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Kati Kusmin ütles: „Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile on usaldatud kommunismiohvreid mälestava memoriaali rajamise eestvedamine. Usun, et koos oleme leidnud parima viisi ja paiga, kuidas seda mälestust hoida ja tulevastele põlvedele edasi anda.“
Mälestusmärgi arhitektuurne lahendus „TEEKOND“ valiti välja kaheteistkümne kavandi hulgast ning selle autoriteks on Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja Arhitektuuribüroo JVR OÜ-st.
Võidutöö järgi koosneb memoriaal kahest osast, millest üks on „Teekond“ ja teine „Koduaed“. Selleks, et jõuda koduaeda, tuleb võtta ette teekond. Et asuda teekonnale, tuleb lahkuda koduaiast.
