Keskkonnaagentuuri ilmakeskust hakkab ilmestama Tiina Sarapu klaasikunstiteos

Riigi Kinnisvara viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Keskkonnaagentuuri ilmakeskuse fuajeesse. Kunstikonkurss osutus ülimalt populaarseks ja žürii tegi valiku tervelt 71 kavandi hulgast. Võitjaks valiti Tiina Sarapu klaaskunstiteose kavand „Ilm ja maa“.

Paeluvalt ja arusaadavalt ilma keerulistest sisemistest mehhanismidest jutustav võidutöö „Ilm ja maa“ koosneb kahest kujundist. Alumine, mustast klaasist ristkülik, võiks tähistada maapinda, viidates tahkele, kindlale ja materiaalsele meie keskkonnas. Ülemine vabakujuline osa sümboliseerib kõike dünaamilist ja õhulist, pilvi kui ilmastikunähtuseid, aga ka virtuaalsetes pilvedes talletatud muutuvat teavet ja teadmisi.

Võidutöö autor iseloomustab teost sõnadega: „Kõik maa on ilmaga seotud. Ja ilm sõltub paljuski maast. On küntud, külvatud, saetud, kaevatud, kokku aetud – kas nüüd ootab paast? Lootus on päikesel, tuulel, lumel ja vihmal. Tilkhaaval kasvab teadmiste pilv. On, mida uurida, hoida – kõike on maa ja ilm.“

Žürii sõnul mõjub erinevate meediumite ja klaasmaterjalide intrigeeriv kooskasutus värskelt ja pilkupüüdvalt. Ruumi väärikalt esile toovas võidutöös on olemas nii põnevat detaili kui ka elegantset üldistust.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala rõhutas, et võidutöö autor on väga täpselt tabanud, millega Keskkonnaagentuur tegeleb ning kuidas kõik siin maailmas on omavahelistes seostes. „Rekordiline kunstikonkursi osalejate arv näitab, kui oluline on Keskkonnaagentuuri töö ja kui väga see inimesi kõnetab. Tunnustame Eesti kunsti kõrget taset, oli tõeliselt nauditav siin žürii töös osaleda,“ lisas Ala.

Riigi Kinnisvara ruumilahenduse projektijuhi Sixten Heidmetsa sõnul on Riigi Kinnisvara korraldatud kunstikonkurssidel osalemine olnud alati populaarne, kuid viimastel aastatel on huvi veelgi kasvanud. Kui 2023. aastal esitati konkurssidele keskmiselt 35 ja 2024. aastal juba 46 kavandit, siis 2025. aasta algas rekordiga – ilmakeskuse konkursile laekus lausa 71 tööd. „Kasvav osalejate arv on selge märk sellest, et kunstnikud hindavad kõrgelt võimalust panustada kvaliteetsesse avalikku ruumi,“ lausus Heidmets.

Võidutöö autor Tiina Sarapu on kontseptuaalne klaasikunstnik, kes viimastel aastatel on pälvinud tähelepanu oma installatiivsete teoste ja näitustega. Sarapu on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialal ning aastaid töötanud sealsamas ka õppejõuna. Tema teosed on pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning kuuluvad mitmete muuseumide ja erakogude kollektsioonidesse. Sarapule on omistatud Kultuurkapitali aastapreemia, Kristjan Raua preemia, kahel korral ka „Tunnustatud klaasikunstniku“ aunimetus. Alates 2017. aastast tegutseb Tiina Sarapu vabakutselise kunstnikuna jagades stuudiot oma õe ja hea kolleegi, mitmete protsendikunsti konkursside võitja, Maret Sarapuga.

Sarapu sõnul ajendab teda enamasti protsendikunsti konkurssidel osalema konkreetne asukoht või eluvaldkond, millega teost telliv asutus tegeleb. „Sel korral haakus ilma ja keskkonna teema otseselt minu hetke loominguga – keskkond, inimtegevuste mõju maale ja ilmastikule,“ selgitas kunstnik.

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 25 000 eurot. Keskkonnaagentuuri ilmakeskuse teos valmib 2025. aasta sügisel.

Teise koha pälvis Tõnis Saadoja meisterlikult maalitud tahvelmaali kavand „Pilvemaja“. Erinevaid reaalsuseid, eri materjale, ruumifragmente ja mõõtkavu komponeeriv maal on vaadeldav kui sümboolne vaikelu, mis püüab kokku sõlmida looduslikud ja tehnilised aspektid, millega ilmakeskus igapaevaselt tegeleb. Ilmakeskuse hoone kontekstis huvitava kujundi- ja teemakäsitlusega teos sisaldab viiteid klassikalisele maalikunstile.

Kolmanda koha saavutas Karel Koplimets 365 fotost koosneva installatsiooni kavandiga „Kolmsada kuuskümmend viis päeva“. Fotod on pildistatud ühest ja samast vaatepunktist, ühe aasta jooksul, iga päev kl 12. Alumiiniumlehtedele trükitud kunstiteos toimib nii ajaloolise dokumendina kui ka kommentaarina kliimamuutuste kontekstis. Ilmakeskuse olemusega suhestuv teos väärib esiletõstmist oma kontseptuaalselt lõpuni viidud idee eest, mis on oma käsitluslaadi poolest avaliku ruumi kontekstis haruldane.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Keskkonnaagentuuri ilmakeskuse rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Liis Tarbe, Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Saskia Järve ja Raul Keller, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maarin Ektermann ja Anders Härm ning hääletusõiguseta ekspert Hannes Ulmas Riigi Kinnisvarast.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.