Tartu mnt 85 büroohoone fuajeed hakkab ilmestama Liisu Arro ja Elmet Treieri keraamiline pannoo „Vaade“

Riigi Kinnisvara korraldas kunstikonkursi ideelahenduse leidmiseks oma Tallinna büroohoonesse aadressiga Tartu mnt 85. Žürii tegi valiku 33 kavandi hulgast ja valis võitjaks keraamilise pannoo „Vaade“, autoriteks on Liisu Arro ja Elmet Treier.

 

Vaade



Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktori Mihkel Mäger sõnas, et võidutöö on minevikku analüüsiv, tulevikku vaatav, väga hea suhtluse algataja. „Kuna paberil on ehk raske keraamilise pannoo olemust edasi anda, siis valmis tööd on võimalik näha juba järgmise aasta alguses,“ lisas Mäger. 



Žürii hinnangul toob keraamiline pannoo „Vaade“ väärikasse hoonesse iidse samas ka ajatu materjali ja tehnoloogia abil sümpaatselt üllatava kvaliteedi. Teoses kasutatakse erineva struktuuri ja värviga savi, kus osad pinnad on glasuuritud, osad mitte, luues seeläbi vormi ja varjuga jätkuva ruumi tunde. Pannoo „Vaade“ tegeleb ruumi ja inimeste vaheliste suhtega.



Tartu mnt 85 büroohoone on kirju minevikuga ning on Sikupilli asumi vanim, 1830. aastal sõjaväehaiglaks rajatud hoone, kuhu üks hetk asutati Lasnamäe naistevangla. Hiljem asus kinnipidamishoones karistusvangimaja, Eesti NSV ajal Ülemiste ehk Lasnamäe (etapi)vangla, mille peamine ülesanne oli vangide kinnipidamine kuni nende saatmiseni töölaagritesse ja -kolooniatesse. Majas on hiljem erinevatel aegadel asunud nii spordihoone, Vanglate Amet kui ka Harju maakohus.



Keraamik Liisu Arro on oma pere kolmanda põlve kunstnik, kes leiab inspiratsiooni igapäevaelust ning seob tavalise erilisega, maagilise ja ekstravagantse klassikalisega. Ta on lõpetanud keraamika osakonna Eesti Kunstiakadeemias ja õppinud Portugalis. Liisu on tegelenud keraamikaga alates 2002. aastast ja oma stuudio avas 2006. aastal. Ta on eksponeerinud oma töid grupi- ja isikunäitustel Eestis, Suurbritannias, Taanis ja Saksamaal, samuti on tema kunstitööd erinevates erakogudes üle maailma ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.



Teine autor, Elmet Treier on põhjamaiselt julge käekirjaga disainer, kes on aastate jooksul tegelenud nii sisekujunduse, mööbli, koduaksessuaaride kui ka ehetega.



Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees hoone sisearhitekt Jan Skolimowski (KAMP Arhitektid), Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Elin Kard, Kristi Kongi, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maria Arusoo ja Triin Tulgiste ning hääletusõiguseta eksperdina osales žürii töös Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Marek Mitri. Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 10 500 eurot.



Teise koha pälvis Eleriin Ello akrüültehnikas maal „Uks“, mis tegeleb ruumiga arhitektuuri väliselt. Teosel võnguvad ja põimuvad mustrikihid, toimub liikumine, vormumine ja otsing. Metafüüsiline lähenemine ruumile – uks kui portaal.

 

Uks



Kolmanda koha sai Marko Mäetamm eneseiroonilise ja mängulise akrüülmaaliga „Sulnis vaade“. Teos kujutab akent ja selle vahelt välja vaatavat seltskonda. Väärtustagem hetke, isegi kui see tundub esmapilgul tavaline.

 

Sulnis vaade



Žürii märkis lisaks ära kaks teost. Maret Sarapu klaaspannoo „Metsa taga puid“ väärtustab lugu – kõnekäänd oskus näha metsa taga puid väärtustab Riigi Kinnisvarale oskust näha majades eelkõige inimesi. Kai Kiudsoo-Värv klaasist taies „Imaginaarne ruum“ tegeleb läbi abstraktsete vahendite uue ruumikogemuse loomisega.

 

Metsa taga puid

 

Imaginaarne ruum



2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Seaduse mõte on, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid.