Riigimajades on oluline paindlik ja jätkusuutlik ruumiplaneering

Riigimaja toetab mugava ja jätkusuutliku avaliku teenuse osutamist maakonnakeskustes, seda nii teenuse pakkujale kui teenuse tarbijale. „Oleme jõudnud Rapla ja Jõgeva riigimaja projekteerimisega lõpusirgele ning alustame ehitustöödega. See on hea aeg vaadata kogu riigimajade projektile tagasi ning teha kokkuvõtteid, mis on ära tehtud ja kuhu oleme jõudnud,“ lisas riigimajade projektijuht Kärt Vabrit.



Inimesele, kes ei ole riigimajade projektiga veel tuttav, mis on selle projekti eesmärk. 

Riigi Kinnisvara alustas koostöös Rahandusministeeriumiga riigimajade projekti eeltöödega 3 aastat tagasi. Riigi eesmärgiks sai maakonnakeskustes erinevates hoonetes paiknevad riigiasutused kokku tuua ühte hoonesse ehk riigimajja. Mõte oli mitme riigiteenuseid osutava ja pidevaid investeeringuid vajava hoone asemel rajada üks riigimaja ning vabaks jäänud hooned müüa. Teiseks eesmärgiks seati riigiasutuste pinnakasutuse vähendamine 30 m² büroopinnalt 20 m² töötaja kohta. Iga optimeeritud ruutmeeter tähendab riigile majandamiskulude ning investeeringute kokkuhoidu. Pinnakasutuse vähendamiseks võeti kasutusele ühisruumide ristkasutuse loogika ehk riigimajas igale asutusele eraldi koosolekuruume, kööki ja klienditeenindusala ei rajata.  



Kuidas kaasatakse riigimajade kasutajad ruumiplaneerimisse?

Esimest riigimaja planeerides sai selgeks, et erinevate asutuste kokkutoomine ühte hoonesse ei ole nii lihtne, kui paberil tundub. Pelgalt vaid pinna- ja kuluefektiivsuse eesmärkide täitmine ei täida kvaliteetse ruumi ootust. Enne hoonete projekteerimist pandi paika põhimõtted, mis on kvaliteetne ruum ja mis vastab nii hoone kasutaja, riigi kui ka kohaliku kogukonna ootustele. 2019. aastal korjas Riigi Kinnisvara kõik mõtted ja ettepanekud kokku ning valmis riigimajade projekteerimistööde lähteülesanne, kust leiab üldised põhimõtted ruumiplaneeringule. Riigimajade lähteülesande koostamisse panustas suur osa Riigi Kinnisvara meeskonnast, nii kinnisvara- kui suurkliendihaldurid, sisearhitektid, eriosade spetsialistid, juristid ning tarnesuhete spetsialistid. Riigi Kinnisvarale oli oluline, et ruumilahenduse põhimõtted on koostatud laiapõhjaliselt ning nende koostamisel on kasutatud hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist.  



Riigimajades hakkavad toimetama erinevad riigiasutused, kellel on erinevad tööülesanded ning funktsioonid. Samas on värbamise loogika muutumas ning samuti arusaam kvaliteetsest ning kaasaegsest töökeskkonnast. Kuidas riigimajade projekti neid suundi integreeritakse?

Riigimajade puhul on oluline paindlik ja jätkusuutlik ruumikasutus, mis tähendab, et igas maakonnas on olemas kvaliteetsed bürooruumid võimaldamaks riigiteenistujaid palgata nende asukoha eelistuste põhiselt üle Eesti. Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 lepiti kokku, et Tallinnast viiakse välja täiendavalt 1000 riiklikku töökohta. Seega riigimajja kavandatutud ruumid luuakse tänaste ja tulevaste ruumikasutajate vajadustele vastavalt.  



Riigimajade ruumiplaneeringul jälgime projektlahenduse ajakohasust ja kohandatavust. Kuna ruumiliste lahenduste muutmine on kulukas, siis on oluliseks kriteeriumiks paindlikkus ehk riigimajas ühe kasutusotstarbega ruumid on pigem erandlikud ning kõiki koosolekuruume on võimalik muuta tööruumideks. Maakonnakeskustes on oluline, et jätkuks avalike teenuste osutamine silmast silma. Seda aitab hoida ühine klienditeenindusala, mis on asutuste vahel ristkasutatav ning võimaldab mugavalt kliente teenindada.  



Kui me räägime riigimajade puhul paindlikust ruumiplaneerimisest, siis millest täpselt me räägime?

Riigimaja on kavandatud erinevateks läbipääsualadeks, kus klientide teenindamine toimub avalikus alas ja võõrustaja läheb kodanikule vastu. Klienditeenidusalasse on kavandatud vestlusruumid, klienditeenindusletid ja -boksid. Igale riigimajale koostatakse turvakontseptsioon, mis kirjeldab ära kõik võimalikud ohud ja toob välja meetmed nende ohtude leevendamiseks. 



Büroohoone rajamisel tuleb jälgida, et seal oleks võimalik leevendada kontoritööst tulenevaid vaevusi. Selleks oleme kavandanud mugavad köögid, puhkenurgad ning varbseinad. Võimaluse korral rajatakse riigimajadesse mängunurgad töötajate lastele. Riigimajade juurde on kavandatud jalgrataste hoidla ja hoones on pesemisvõimalused.  



Riigimaja puhul on tegu uue kontseptsiooniga, mis toob kaasa asutuste töökorralduse muutmist. Täna on kliente enamasti harjutud teenindama kas kabinetis või ainukasutus teenindusalas, samuti ei ole tavapärane puhkeruume jagada. Riigi Kinnisvara koostöös Target One agentuuriga koostati riigimajade liikumisloogika ja kirjeldati kliendiprofiilid. Veendumaks, et pakutud lahendus toimib, tegime asutustega erinevaid läbimänge ning töötubasid.  



Avaliku sektori hoonete puhul on eriti oluline teema ligipääsetavus. Uute hoonete puhul arvestatakse ligipääsetavusega juba hoone loomise faasis, kuidas muuta vanemad hooned ehk riigimajad kõigile mugavalt kasutatavaks?

Juba riigimaju kavandades on meie fookus hoonete ligipääsetavusel ja ruumiloomel, mida saavad kasutada kõik ühiskonna liikmed. Hoonete ligipääsetavuse tagamiseks teeb Riigi Kinnisvara koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja, ligipääsetavuse rakkerühma ja Õiguskantsleri bürooga. Samuti vaatab kõik ligipääsetavuse projektid üle MTÜ Ligipääsetavuse foorum, et rajatav lahendus vastab ligipääsetavuse ja universaaldisaini nõuetele. Koostöös disainibüroo Velvetiga loodi graafiliste elementide põhimõtted, et hoones liiklemine oleks loogine kõigile. Kasutusele võetakse erinevad ligipääsetavust parandavad vahendid – liftid, taktiilsed juhtteed, kirjaliku teksti dubleerimine punktkirjaga, silmusvõimendi paigaldamine, erinevate värvilahenduste kasutamine jpt.  



Igal riigimaja asutusel on oma identiteet ning lugu. Kuidas need kõik mahuvad ühe nime alla ehk riigimajja?

Iga riigimaja ühendab 15 kuni 25 erinevat riigiasutust, kus asutusel on oma sümboolika ja oma lugu, mis on kujunenud läbi aja. Kõigi asutuse lugu riigimajas näidata oleks ehk palju, selleks valmis Riigi Kinnisvara ja Velveti koostööl riigimajade stiilijuhis, kus riigimajade ühtseks nimetajaks on inimene. Dekoratiivgraafika koosneb inimesi sümboliseerivatest abstraktsetest kujunditest ning graafika juurde jutustatakse inimeste omavahelistest suhetest lugusid. Graafilisi pindu seovad tervikuks vastava piirkonnaga seotud eesti kirjanikelt tellitud originaaltekstid. Iga maakonna riigimajal on ühine keel aga samas on iga hoone eriomane sobides kohalikku konteksti ja omades iseäralikke tunnused. 



Kaugtöö ruumid räägivad kohaliku linna arhitektuursetest eripäradest – hoonetest või rajatistest. Dekoratiivgraafika elementidest moodustati igale piirkonnale omased ja isikupärased graafilised motiivid. Piirkonnale väärtuslike sümbolite valimisel osalesid riigimajade tänased ja tulevased kasutajad.  



Kuidas põhjendad üürihindade muutust riigimajja kolides, millest on see tingitud?

Riigimajad rajatakse paljudes maakondades endistesse maavalitsuse hoonetesse, millega austatakse piirkonna kultuuripärandit ning välistatakse hoone tühjaks jäämine. Kuna hooned on enamjaolt vanad, siis tehakse majades täis rekonstrueerimine hoone vundamendist kuni katuseni välja. Mis tähendab, et hoonetes on tagatud nõuetekohane sisekliima ning paranevad energiatõhususe näitajaid. Jõgeval on täna näiteks riigiasutuste kasutada 4 hoonet, millest ühte rajatakse riigimaja. Mõistlik ja tark on investeerida ühte hoonesse, kui ajapikku remontida või renoveerida kõiki nelja hoonet paralleelselt.  



Kõik eelmainitud eesmärgid ning ootused riigimajadele tähendavad ühekordset suuremat investeeringut. Riigi Kinnisvara lähtub üüriarvutamisel kulupõhisest üürimudelist, mis lihtsustatult öeldes jagab kogu investeeringu üüriperioodi ulatuses üürimakseteks. See võib tuua kaasa olukorra, kus riigimaja üürimäär on kõrgem kui piirkonna keskmine turuüür, mis on tingitud maakonnakeskuste büroopindade madalamast turuüüri hinnatasemest, mille ümberarvutamine investeeringuks ei annaks samaväärseid vahendeid teostamaks hoone täielikku rekonstrueerimist. Ehitushinnad on üle Eesti samal tasemel, sõltumata piirkondade erinevast üüritasemest. Sellest tulenevalt on riik kasutusele võtnud kulupõhise üürimudeli, mis arvestab hoonesse tehtud investeeringu üürisummasse, mis omakorda tagab võimaluse regionaalselt riigiasutustele pakkuda kvaliteetset töökeskkonda sõltumata asukohast. 

 

Kärt Vabrit, Riigi Kinnisvara riigimajade projektijuht