Kärt Vabrit: Kui “täiesti tavaline mees” muutub riigimajas erivajadusega inimeseks
Kärt Vabrit: Kui “täiesti tavaline mees” muutub riigimajas erivajadusega inimeseks
Kärt Vabrit, Riigi Kinnisvara projektidirektor
Käesolev Riigi Kinnisvara riigimajade uudiskiri avab mitme nurga alt peatüki, mille peale enamus meist ja tegelikult kogu ühiskond on juba vaikselt hakanud mõtlema, kuid mille osas me oleme alles lapsekingades. Me räägime erivajadusega klientide ja töötajate ligipääsetavusest rajatavates riigimajades, mille Riigi Kinnisvara on otsustanud alguses peale teadlikult rajada koostöös Puuetega Inimeste Koja parimate spetsialistidega. Selleks, et riigimajadest saaks hea eeskuju ka teiste arendajate jaoks.
Miks on see kõik oluline? Nimelt seetõttu, et meie ühiskonnas on siiski harjutud hooneid ehitama ennekõike nii, et seda kasutab terve üksik 180 m pikkune keskealine mees. Kui see sama mees jõusaalis oma jalga vigastab ning peab kasutama karke on tema ruumis liikumine raskendatud või isegi kohati võimatu – ei ole võimalik pikalt püsti seista ja avaldusi täita, ei saa avada jalaga avatavaid prügikaste jne.
Seega ühel hetkel muutub nn „täiesti tavaline mees“ erivajadusega inimeseks. Olukord muutub veelgi, kui see mees on nt 20 cm lühem, prillidega ja temaga kaasas liigub kaks last kellest üks on veel kärus. Koheselt on välistatud treppide kasutamine, raskendatud on uste avamine, ei saa kasutada tavakõrgusel lauda ja nägemisvaeguse tõttu on ruumis orienteerumine häiritud.
Rajades riigimaju soovime leida sellist lahendust, et kõik inimesed saaksid loodud ruumis samaväärselt hakkama nagu „täiesti tavalise mees“ ja seda nii kliendi kui ka töötajana. Selleks oleme kasutusele võtnud erinevaid lahendusi – tekstide dubleerimine piltidega (inimestele, kes ei saa loetust aru) ja ka punktkirjaga (pimedatele); hoonetsesse rajatakse liftid ja vajadusel kaldteed; kasutame erinevat mööblit ja reguleeritavaid laudu; sisekujunduse lahendusega tagame, et nägemisvaevusega inimene orienteeruks ruumis. See nimekiri veel jätkub ning loodan, et esimeste majade avamisega me õpime vigadest, et tulevikus oleks kõik hooned kaasutavad kõigile. Ja seda mitte vaid riigimajades vaid kogu Eestis.
