Narva Eesti Riigigümnaasiumi ja põhikooli sisehoovi hakkab ilmestama skulptuur „Arenguhüpped“

Riigi Kinnisvara koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, leida parim kunstiteose ideelahendus Narva Eesti Riigigümnaasiumi ja põhikooli sisehoovi. Žürii tegi valiku tervelt 27 kavandi hulgast ja valis võitjaks Ihan Toomiku kavandi „Arenguhüpped“.

Žürii hinnangul kasutab võidutöö abstraktset ja realistlikku vormi huvitavas koosluses. Õhuline skulptuur on dialoogis nii ümbritseva arhitektuuriruumi kui ka Narva Eesti Riigigümnaasiumi kontseptsiooniga, pakkudes loo jutustamise võimalust.

Arengupüüdlusi koolisüsteemis kujutav võidutöö on terastaladest kompositsioon, mille peal asetsevad poleeritud alumiiniumist figuurid. Taiese terastalad on kui õppetööga saavutatud tugev vundament kogu eluks. Vertikaalset rütmi loova taiese figuuridest suurim on ühe meetri kõrgune, teose maksimaalne kõrgus on 4,9 meetrit.

Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktori Irene Käosaare sõnul sümboliseerib võidutöö hästi pürgimist unistuste poole ning elukestvat õpet, mille üheks motivaatoriks on just helgemad tulevikuperspektiivid.

Võidutöö autor Ihan Toomik sai hiljuti isaks. „Mind paelus oma poja kiire kasvamine ja areng. Soovisin kunstikonkursi kavandis koolis õppimise ja seeläbi arenemise tunnet vormi edasi kanda,“ sõnas ta teose kavandi valmimise kohta.

Võidutöö autor Ihan Toomik on õppinud Eesti Kunstiakadeemias metallikunsti ja skulptuuri ning on haridustee jooksul läbinud praktikaid Tarmo Luisu ja Villu Jaanisoo stuudiotes. Toomik on metallikunstnike liidu liige ja pälvinud mitmeid väiksemaid preemiaid. Seni silmapaistvam töö on olnud Riias Läti rahvusooperi kõrval asuva maailmakuulsa balletitantsija Maris Liepa monumendi kaasautorlus. Viimase seitsme aasta jooksul on Toomik töötanud metallitöö ja 3D modelleerimise õpetajana.

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot. Võidutöö „Arenguhüpped“ valmib 2023. aasta sügisel.

Teise koha pälvis Leena Kuutma ja Aleksandra Ivask skulptuurigrupi kavandiga „Kolm kassi“. Hiiglaslikud kuni kahe meetri kõrgused fiiberbetoonist kassid kooli sisehoovis mõjuvad sõbralikult ja soojalt, sümboliseerides sallivust ja sõprussidemete hoidmist ja koostööd. Tugeva kompositsiooniga skulptuurigrupp on heas mõttes ootamatu ja intrigeeriv.

Kolmanda koha saavutas Indrek Köster geomeetrilistest kujunditest laotud samba kavandiga „Teadmiste torn“. Hoone arhitektuurist ja selle hooviala värvigammast inspiratsiooni ammutanud viie meetri kõrgune terasest skulptuur jutustab lugu, et oma teadmiste torni ehitamiseks saab sobivat materjali just siitsamast koolist.  Torn sümboliseerib teadmiste ja oskuste omandamist ning inimese arengut. Iga uus teadmine või oskus toetub eelnevalt omandatud teadmistele. Kõrge torni ehitamiseks on ühtviisi olulised nii teadmised kui ka käelised oskused. Uue klotsi saab asetada alles siis kui eelnev on paika pandud.

Tunnustades fantaasialendu ja idee lopsakust märkis žürii ära Sander Raudsepa ja Helen Grassi igast küljest vaadeldava ligi kolme meetri kõrguse keraamilise skulptuuri kavandi „Olemus“. Tugeva kunstnikukäekirjaga isikupärane skulptuur koosneb kolmest sarvilisest metsaelukast ning pesas asetsevast munast. Tegelased on käed ning seljad koos, moodustades justkui kaitsva puu, mis toetavad pesamuna. Selles loos on nad justkui tootemloomad, kellest igaüks annab end kaitsjaks ja teejuhiks õpilasele tema teekonnal. Etnograafilisi ja mütoloogilisi elemente ühendav skulptuur on põnevas dialoogis Narva piirkonnaga, mis on ajaloos olnud mitme soome-ugri hõimu elualaks.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Narva Eesti riigigümnaasiumi ja põhikooli õppehoone arhitekt Markus Kaasik, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Paul Mänd ja  Eneken Maripuu, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Maarin Ektermann ja Elnara Taidre, Narva Eesti Riigigümnaasiumi direktor Irene Käosaar ning hääleõiguseta ekspert Marek Moldau Riigi Kinnisvarast.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.