Rapla riigimaja hakkab ilmestama Margus Tammiku ja Eva Undi installatsioon „Kärajad”

Rapla riigimaja kunstikonkursile esitatud 23 kavandist valis žürii võitjaks Margus Tammiku ja Eva Undi installatsiooni „Kärajad”.

 

Kärajad



Žürii sõnul on 145-st abstraktsest figuurist koosnev võidutöö veenev nii kontseptuaalselt kui ka kunstilise üldistuse poolest. Installatsioon kasutab hästi ära ruumi potentsiaali, võluvust lisab teose etteaimatava algus ja lõpp-punkti puudumine. Koloreeritud marmorbetoonist ja vesiklaasiga viimistletud teos on kantud kokkutulemise ja koosolemise ideest. 



Autorite sõnul sai kavand „Kärajad“ algtõuke ühest varasemast projektist, kus loodi kompositsiooni miniatuursetest arhitektuursete makettide juures kasutatavates figuuridest. „Sellest tekkinud kogunemise ja suhtluse vaatlemine hoopis teisest perspektiivist kõnetas meid. Idee edasiarendus sobitus hästi riigimaja kontseptisooni ning sellega, mida olime Raplamaa kohta välja uurinud,“ sõnas Margus Tammik. Eva Unt lisas, et kärajad, mille korraldamist Raplamaal kirjeldab isegi Liivimaa kroonika, on ilus sümbol demokraatiale, inimese võimalusele ise otsustada ning ideele, et koos ollakse tugevamad kui üksi. „Suured ja väikesed mänguliselt kokku laotud tegelased, kes esmapilgul tunduvad erinevad, kuid on pärit samast „algkoodist“, kogunevad kärajateks. Geomeetrilisteks vormideks lihtsustusid tegelased riigimajade visuaalse indentiteedist mõjutatuna, värvigamma lähtub aga Raplamaa rahvariietest,“ lisas Unt. 



Eva Unt ja Margus Tammik on mõlemad on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, Eva vabade kunstide maali osakonna ning Margus sisearhitektuuri. Koos ja eraldi on neid tunnustatud mitmete auhindadega nii Eestis kui rahvusvaheliselt sh peapreemia plakatibienaalil “International Biennial Poster Design Competition Terras Gauda – Francisco Mantecon 2019”.



„Kunstikonkursid annavad ette suurepärase võistlusjuhendi – spetsiifilised tehnilised nõuded ja selge, aga mitte liialt piirava lähteülesande. Oleme avastanud, et töötame kõige paremini just teatavate piirangute raames. Lisaks on see suurepärane võimalus katsetada uute tehnikate ning materjalidega. Samuti on see võimalus luua midagi jäävamat ja tähendusrikkamat, kui meie igapäeva töö seda võimaldab,“ selgitasid autorid kunstikonkursitel osalemise huvi.



„Meie arust on kunstiteoste tellimise seadus väga oluline ja vajalik. See võimaldab teostada ideid, mis muidu võibolla kunagi teostumiseni ei jõuaks ning annab anonüümse kunstikonkursi korras võrdse võimaluse kõigile tegijatele. Lisaks rikastavad valmivad teosed oluliselt meie avalikku ruumi,“ täiendasid kunstikonkursi võitjad.   



Teise koha pälvis Maret Sarapu diskreetselt efektne klaaspannoo „Köitev“. Taiese kogumulje on soliidne ja tagasihoidlik, samas enesekindel. Kolme kihti lehtklaasi ja peeneid klaasgraanuleid kokku sulatades on saavutatud põhjamaiselt karge, samas ajatu ja halli seinaga sulanduv tundlik teos.

 

Köitev



Kolmanda koha sai Vergo Verniku Raplamaa loodusest inspireeritud, põnevalt varjude mängiv,  alumiiniumist pannoo „Keset soid ja metsi“. Teose ajatu vormikeel suhestub hästi 1974. aastal rajatud Rapla riigimaja hoonega.

 

Keset soid ja metsi



Lisaks märkis žürii ära Liisa Kruusamägi ja Taavi Tulevi inimnäolise ning avastamisrõõmu pakkuva maali „Koosolek“.

 

Koosolek



Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 45 200 eurot. Installatsioon „Kärajad“ valmib selle aasta sügisel.



Riigi Kinnisvara projektidirektori Kärt Vabriti sõnul on riigimajade eesmärgiks tuua kokku riigiasutuste erinevad teenused ühte või paari valdkondlikku hoonesse, mis tähendab, et tulevikus puudub kodanikul vajadus mööda linna seigelda ning leida aega erinevate asutustega suhtlemiseks. Riigimajade loomise idee aluseks on riigi, sh asutuste soov kodanikke teenindada parimal võimalikul viisil ning lihtsustada riigi ja kodaniku vahelist suhtlemist. Sügisel valmivasse Rapla riigimajja on planeeritud 15 erineva riigiasutuse tööruumid. 



Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees hoone rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Kristiina Kuus, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Kaido Ole ja Merle Kannus, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Karin Vicente ja Risto Paju, Riigi Kinnisvara esindajad Kärt Vabrit ja hääletusõiguseta tehniline ekspert Krista Ninaste.



2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates käesolevast aastast 110 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Seaduse mõte on, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid.