Pärnu sisejulgeoleku ühishoonele korraldatakse uus kunstikonkurss

Koostöös Siseministeeriumiga korraldatud Pärnu sisejulgeoleku ühishoone kunstikonkursile laekus 19 ideekavandit, mille hulgast tunnistas žürii parimaks Jass Kaselaane ja Edith Karlsoni skulptuuri nimega „Punase kuke portree“.



Pärast võidutöö selgumist esitas Politsei- ja Piirivalveamet omapoolse seisukoha, mis põhines kuke sümbolil kuritegelikes subkultuurides. Komisjon hindas politsei seisukohta piisavalt põhjendatuks, et konkursi tulemused uuesti läbi vaadata. Tuginedes saadud lisainfole otsustas Pärnu ühishoone kunstikonkursi žürii septembris võidutööd mitte teostada. Uus kunstikonkurss kuulutatakse välja järgmise aasta teises pooles.



Žürii otsustas, et võidutööks tunnistati küll „Punase kuke portree“, kuid võidutööd ja selle edasiarendusi, samuti ühtegi teist konkursile esitatud kavandit käesoleval juhul ei teostata. Žürii ettepanek on juhinduda võistlusjuhendi punktist, mis ütleb, et võimalus on jätta väljakuulutamiseta hankemenetlus korraldamata, kui žürii otsustab, et puudub teostamisvääriline kavand. Sellisel juhul määrab žürii parimatele kavanditele preemiad auhinnafondi ulatuses vastavalt žürii otsusele, kuid konkursi võitjaga väljakuulutamiseta hankemenetlust ei korraldata ning kavandit ei teostata.



Võidutöö „Punase kuke portree“ on 4,5 meetri kõrgune kuke portreebüst, mis oleks kinnitatud ühishoone peasissepääsu kohal asuvale betoonvarikatusele. Skulptuur oleks valmistatud ilmastikukindlast klaasplastist, mis tagab sellele vajaliku pikaealisuse, samalaadne materjalikäsitlus on kasutust leidnud Soome ja teiste Põhjamaade avaliku ruumi skulptuuride puhul.



Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Pärnu ühishoone sisearhitekt Tüüne-Kristin Vaikla (Vaikla Stuudio OÜ), Pärnu ühishoone arhitekt Martin Aunin (Novarc Group), Eesti Kunstnike Liidu esindajad Reet Varblane, Neeme Külm ja Marko Laimre, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Rael Artel ja Andres Kurg, Siseministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli, Pärnu linna linnakujunduse spetsialist Janno Poopuu ning hääletusõiguseta eksperdina osales žürii töös Aigo Keskküla Riigi Kinnisvarast.



Teise koha pälvinud Indrek Köster ja Aap Kaur Suvi töö „Tere, mis juhtus?“ on minimalistliku vormikeelega installatsioon, mis visualiseerib häirekeskuse abipakkuja küsimuse helilainetena. Seeläbi on nähtav abivajaja ja abipakkuja vahelise kommunikatsiooni alguspunkt. Stiliseeritud helilaine moodustub eri pikkusega kandilistest terastorudest, mille külge on paigutatud valgusallikas. Valgus liigub skulptuuril vasakult paremale, võttes arvesse lause rütmi. Teos sobitub hästi hoone mahu ja sissepääsu varikatuse proportsioonidega ning mõjub rahulikult ja kainelt.

 

Tere, mis juhtus?



Kolmanda koha saanud Urmas Viigi installatsioon „Luftbrigaad“ koosneb kolmest valdavalt ventilatsioonisüsteemi elementidest kokku pandud masinast, mis loovad vaatajas seoseid erinevate automatiseeritud ja mänguliste funktsioonidega. Masinatel on erinev valgusprogramm, mis ei ole otseselt seotud konkreetsete tähenduslike protsessidega. Tööl on väga lai tõlgendushorisont.

 

Luftbrigaad



Žürii märkis lisaks ära kaks teost. Kirgastes värvides mahuline Tarmo Puudist objekt „Kutsung“ on lakoonilise geomeetrilise vormikeelega. Töö on lisandiks hoone arhitektuurile, paistab kaugelt silma ja võib edukalt toimida asutuse märgina. Abstraktne värvide ja vormide kombinatsioon võib luua seoseid väga erinevate eluvaldkondade ja teemadega, eelmise sajandi alguse lennundusest kuni kaasaegse popkultuurini.

 

Kutsung



Teise teosena märkis žürii ära installatsiooni „Element“, mis on suurtest Lego klotsilaadsetest osadest laotud häirekeskuse number 112. Töö ülesehitus erivärvilistest tükkidest sümboliseerib sisejulgeolekuametite eri struktuuride koostööd ja tööülesannete põimumist. Töö kontrasteerub selgelt uue hoone arhitektuuriga, on kaugelt nähtav ja meeldejääv kujund, autoriks on Taje (Tross) Paldrok.

 

Element



2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Seaduse mõte on, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid.