Font size

Lineheight

Contrast

Päästeamet avas uudse ja ohutuma lõhkamiskoha Pärnumaal

Potsepa lõhkamiskoha avamine 27.01.2026. Fotod: Marko Mumm

Potsepa lõhkamiskoha avamine 27.01.2026. Fotod: Marko Mumm

Täna avati Pärnumaal pidulikult Potsepa lõhkamiskoht. Liivakarjääri rajati kaasaegne ja turvaline lõhkekehade hävitamise koht Lääne-Eestist leitud plahvatusohtlike materjalide jaoks.

 

Lõhkamiskoht on kinnine territoorium, kus on loodud tingimused lõhkematerjali ohutuks hävitamiseks. Demineerimistöödel on päästeameti peadirektori Margo Klaose sõnul kõige olulisem just ohutus. „Potsepal kasutatud lahendus annab meie demineerijatele kahes vaates ohutust: plahvatust paremini kontrollides tagame demineerija enda ohutuse ja vähem tähtis pole meie inimestele ka teadmine, et suletud alale ei saa lõhketööde ajal sattuda ükski kõrvaline inimene.“

 

Päästeameti peadirektori sõnul alustati sarnase ehitusega lõhkamiskohtade katsetusi pea 20 aastat tagasi. „Varasemalt on kasutusel juba üks selline lõhkamiskoht ja koos Potsepaga avatakse tänavu kokku kolm sarnast lõhkamiskohta,“ lisas Klaos. Ehitustööde käigus varasem lõhkamiskoht likvideeriti, rajati 11 meetri kõrgused kummimattidega kaetud betoonist tugiseinad ning lõhkamiseks paigaldati keskne terastoru. Selline lahendus on oluliselt ohutum nii inimestele kui ka keskkonnale: nii lööklaine kui ka võimalikud killud põrkuvad tugimüüridel ja kaitsevallidel.

 

Lõhkamiskoha rajamine läks maksma koos käibemaksuga 960 000 eurot ning seda rahastati laiapindse riigikaitse jaoks planeeritud vahenditest. „Lõhkekehade hävitamine on kõrge riskiga töö, mida teevad meie vaprad demineerijad. See töö vajab julgust. Üks võimalus, kuidas riik saab demineerijaid nende olulises töös toetada, on rajada kaasaegne ja ohutu taristu. Oleme selleks vahendid eraldanud laiapindse riigikaitse lisarahast, et pauk käiks seal, kus peab ja Eesti oleks turvaline. Edaspidi saab mõju väliskeskkonnale olema minimaalne, julgeolekule aga tohutu,“ ütles siseminister Igor Taro oma kõnes.

 

Potsepa liivamaardla kuulub riigile ning selle kasutamise kokkuleppe sõlmisid keskkonnaministeerium ja siseministeerium 2024. aastal. Projekteerimise ja ehitustööde korraldamisel kandis olulist vastutust Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS). „Potsepa karjääri rajatud kinnine lõhkamiskoht on oluline riiklik taristu, mis toetab Eesti sisejulgeolekut. Tegemist on kõrgete turvastandarditega rajatisega, mis loob demineerijatele turvalised ning kontrollitud töötingimused,“ sõnas Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Tarmo Mändmets.

 

Potsepal hakatakse hävitama Lääne-Eestist leitud plahvatusohtlikke leidusid, mida on võimalik liigutada. Kui leitud lõhkematerjali pole võimalik transportida, loovad demineerijad selle hävitamiseks tingimused leiukohas. Igal aastal leitakse Eestis keskmiselt üle 5000 lõhkekeha, mis on vaja kahjutuks teha. 2025. aastal leiti Eestis kokku 7910 lõhkekeha.