Täna avati rekonstrueeritud Harku Ilmakeskuse hoone

Keskkonnaagentuur avas täna täielikult rekonstrueeritud Ilmakeskuse hoone, mis on Eesti riigi jaoks oluline ilmainfo kogumiseks ja töötlemiseks.

Uus keskus ühendab endas aastakümnete pikkuse kogemuse, tipptasemel kaasaegse tehnoloogia ja keskkonnahoidliku lähenemise.

„Ilmaandmetel on sageli väga reaalne mõju riigi toimimisele, seda näiteks alates päästetöödest ja liiklusohutusest kuni energeetika ja põllumajanduseni. Harku keskuse kaudu saab riik kvaliteetseid ja pikaajalisi andmeid, mis on eriti olulised kliimamuutuste ja atmosfääris toimuvate protsesside mõistmiseks. Kui meil ei oleks aastakümnete pikkuseid andmeridu, ei oleks võimalik teha teaduspõhiseid järeldusi muutuvate ilmastikutingimuste kohta ega kavandada tõenduspõhiseid poliitikaid,“ ütles Kliimaministeeriumi energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt avamisel.

Ilmakeskusel on pikk ajalugu. Maja lugu algas juba 1970ndate keskpaigas, kui hoone ehitati. Esimene ilmaradar alustas tööd 1976. aastal, kõrgemate õhukihtide sondeerimine toodi Pirita-Koselt Harkusse 1977. aastal ning meteoroloogid alustasid tööd 1. mail 1980. Nüüdseks on see maja saanud uue elu ja rolli. „Ilmakeskus ei ole lihtsalt hoone, vaid see on koht, kus keerulised andmed muutuvad ilmainfoks. Siit sünnivad Eesti täpseimad ilmaprognoosid, mida vajavad nii inimesed, ettevõtted, omavalitsused, kui pääste. Keskkonnaagentuuri roll on edastada operatiivselt infot ohtlike ilmanähtuste kohta nagu tugevad tormid või lumesajud. See aitab paremini valmistuda ja ennetada kahjusid,“ sõnas Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala.

Hoone rekonstrueerimise eest vastutas Riigi Kinnisvara AS. „Ilmakeskus on ehe näide sellest, kuidas ajalooga hoone rekonstrueerimisel võib ette tulla ootamatuid avastusi ja keerulisi olukordi, mis nõuavad nutikaid lahendusi ja kohapealset ümberprojekteerimist. Lõpptulemuseks on energiatõhus ja keskkonnahoidlik keskus, kus olemasolevat on kasutatud parimal võimalikul viisil ning mis pakub tänapäevaseid töötingimusi ja mitmekülgseid kasutusvõimalusi kohandudes paindlikult ka tuleviku vajadustega,“ sõnas Riigi Kinnisvara juhatuse liige Janek Lepp.

Hoone suletud netopind on 1110 m2. Projekti kogumaksumus on ligi 3,4 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Projekti rahastati meetme „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine“ toetuse arvelt ja Riigi Kinnisvara AS vahenditest.

Hoone projekteeris ConArte OÜ, arhitektid Andres Rihe, Raido Roosnurm ja Urmas Paul ning sisearhitektid Liis Tarbe ja Karl-Erik Tarbe. Rekonstrueerimistöid viis läbi ehitaja Ehitus5ECO OÜ. Omanikujärelvalvet teostas Tallinna Linnaehituse AS.

Keskkonnaagantuuri ilmaprognoose ja hoiatusi saab vaadata ilmateenistus.ee või mobiilirakenduse ILM+ kaudu.