RKAS on tajunud, et ei ole olemas „keskmist puudega inimest“

Meelis Joost Eesti Puuetega Inimeste Kojast

 

Ligipääsetavusel lahenduste loomisel on omamoodi väljakutse asjaolu, et ei ole olemas „keskmist puudega inimest“ ehk ühe puudeliigi puhul on ka inimeste vajadused väga erinevad. Näiteks liikumispuude ei tähenda tingimata ratastooli, nägemispuue pimedat inimest või kuulmispuue kurti. Seega tuleb parimate lahenduste väljatöötamisel kaasata erinevate sihtrühmade esindajad, see omakorda võtab lisaaega ning võib arendaja vaates tunduda tüütu. Seetõttu oleme väga tänulikud, et Riigi Kinnisvara AS on puuetega inimeste sihtrühma omapära mõistnud ning arvestanud, ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja välissuhete peaspetsialist Meelis Joost intervjuus RKASi uudiskirjale. 



Kuidas teie hinnangul riigi- ja avalikud asutused, kaubandus-, äri- ja meelelahutusasutused ning ettevõtted mõtlevad aastal 2020 selle peale, et nii erivajadusega kliendid kui töötajad tunneksid end nende ruumides hästi?



Riigiasutuse ja avalikud asutused, samuti kaubanduskeskused on enamasti esmase ligipääsetavuse taganud. Kui füüsilise liikumise osas on täna mitmeid eeskujulikke lahendusi, siis vähem osatakse mõelda nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega inimeste vajadustele. Üldjuhul mõeldakse rohkem klientidele kui töötajatele, kuna erivajadusega töötajat ei osata võib olla veel nii hästi oma keskkonnas näha. Aga ka see on muutumas. Paljud avalikud asutused, näiteks perearstikeskused, aga ka meelelahutusasutused, peaksid veel tegema jõupingutusi.



Kuidas teile tundub, kas viimase kümne või viie aastaga on suhtumine muutunud? 



Viimaste aastatega on meie arvates küll infot ja teadmist juurde tulnud. Pöördumisi meie poole on palju rohkem. Kindlasti pole veel võimalik öelda, et iga uue hoone ehitajale või arendajale ligipääsetavus kohe pähe tuleks, aga lootust on, et liigume selles suunas. Arvan, et RKAS kõrval võiksid teisedki algatused, näiteks Rail Baltic, kohalikud omavalitsused, erasektori arendused jt. julgesti kohe projekti algusfaasis uute objektide puhul mõelda – kuidas ma lahendan ligipääsetavuse küsimused erinevate sihtrühmade (eakad, lastega pered, puuetega inimesed jne) jaoks.



Aga üks konkreetne näide suhtumise muutumisest. Kindlasti ei ole enam parim lahendus, kui üritatakse mitmekorruselises majas ligipääsetavust pakkuda trepitõstukite ja muu sarnasega. See on vastuolus universaalse disaini mõttelaadiga, kus on tähtis, et keskkond oleks ka esteetiliselt nauditav. Vaja oleks rohkem julgeid lahendusi – võtame näiteks kätte ning ehitame 5-korruselisele majale lifti. Sellest saaks tulla omamoodi eeskuju teistele sarnastele objektidele.



Te ütlesite, et kui üldse, siis ennekõike on mõeldud erivajadusega klientide peale? Kuivõrd osatakse aga arvestada sellega, et erivajadusega inimesel oleks asutuses või ettevõttes ka mugav töötada? 



Tänu töövõimereformile on erivajadusega töötajad paljudes kohtades juba tööl. Positiivseid näiteid on. Töötajale ikkagi mõeldakse veel vähem, paljud töökohad ei ole veel kohandatud. Töötukassa küll aitab töökohta kohandada, kuid suuremad investeeringud kogu keskkonna ligipääsetavaks muutmiseks on palju kallimad ning neid ei ole paljudes kohtades veel tehtud.



Milline on siis see ideaalne lahendus, mida üritatakse koostöös teie kojaga järgida ka RKAS-i rajatavates riigimajades? Mida peaks üks endast lugupidav asutus ja ettevõte oma hoones järgima, et ta oleks arvestaks erivajadusega inimestega, nii kliendi kui töötajaga.



Riigimajade üldine kontseptsioon on tunnustamist väärt. Samas on riigimajade rajamisel ka palju väljakutseid, kuna mitmed objektid on keerulised, hooned on ehitatud erinevatel aegadel ning asuvad erinevatel tasapindadel – kuidas neid tasapindasid mugavalt ühendada.



Heaks näiteks on riigimajade ühtne vormikeel – visuaalsed lahendused. Samuti on teretulnud, et näiteks sisenemisel peaksid külastajad lihtsasti leidma üles infotöötaja, kes siis juba oskab suunata õigesse kohta.



Enne meie koja poole pöördumist oli RKAS mitmetele olulistele ligipääsetavuse lahendustele juba mõelnud. Üheskoos saime neid ideid täiendada ning lisada ka uusi. Näiteks arutasime läbi nägemispuudega inimestele mõeldud juhtteede lahendused. Selle tulemusena viivad uutes riigimajades taktiilsed juhtteed peasissepääsust kuni infotöötajani letini. Infotöötaja letist omakorda majajuhini, ootealani ja WC-ni. Juhtteed on osaliselt kavandatud ka majasiseselt ning näiteks trepi käsipuudel saavad olema taktiilsed korruse numbrid, mis aitavad majas paremini orienteeruda. Lisaks juhtisime RKAS-i tähelepanu, et kindlasti tuleb arvestada ka orienteerumisega hoonete ümbruses. Juhttee võib küll peasissekäigust alata, aga kuidagi tuleb inimesel ka sissepääsuni jõuda.



Lisaks vaatasime üle ka planeeritavad visuaalsed lahendused viitade ja siltide näol, et need toetaksid maksimaalselt nägemispuudega inimeste kui ka teiste erivajadustega inimeste orienteerumist hoonetes. Näiteks on kavandatud Braille kirjas uksenumbrid uste kõrval.



Arutasime ka järjekorra numbri süsteemide lahendusi ning nüüd oleme jõudnud lahenduseni, et loodavad süsteemid peavad olema dubleeritud piiparitega. Piipar antakse nägemispuudega või kuulmispuudega inimesele ning vibreeriva ja heliga dubleeritud märguande peale teab klient suunduda infotöötaja leti juurde, kes ta siis omakorda juhatab vastava teenindaja juurde.



Üks meie ettepanek oli pöörata tähelepanu ka kuulmispuudega inimeste vajadustele. Nii on planeeritud silmusvõimendisüsteemid infolettide juurde ning vähemalt ühte koosolekuruumi. Hetkel tegeleme sellega, et mõelda läbi millises ulatuses luua viipekeelseid lahendusi kurtidele.



Juhtisime rohkem tähelepanu ka sellele, et kavandamisel pöörataks tähelepanu ka erivajadusega töötajatele, seda näiteks puhkruumide, köökide jt tööruumide planeerimisel. Soovitasime mõelda töötasapindade, köögitehnika ja inventari paigutused köökides, et need oleksid võrdselt ligipääsetavad ka näiteks ratastoolikasutajatele. 



Oluline arutelu koht oli ka eelpool räägitud trepironijate ning –tõstukite teemad ning jõudsime kokkuleppele, et taolisi lahendusi tuleb vältida vaid kasutada vaid tõesti erandkorras.



Kindlasti võivad praegu planeeritud lahendused veel muutuda, sest erinevad hooned esitavad ka erinevaid väljakutseid.



Kuivõrd oluline on see teie jaoks, et teie koda ja erivajadustega inimesi kaasati riigimajade loomise protsessi? 



Eesti Puuetega Inimeste Koda on Riigi Kinnisvara AS-iga olnud dialoogis üsna mitu aastat. Nüüd seoses riigimajade projektiga on hea meel, et saame tutvuda kõikide Eestis rajatavate objektide lahendustega. Siin ongi tähtis mitte oodata viimase minutini, vaid julgelt kohe ühendust võtta, kui esimene projekti versioon on valminud. Koos saame nendest olulistest majadest teha kõigile kasutajatele sobiva paiga, kuhu on hea meel tulla.



Kuivõrd oluline on see teie jaoks, et teie koda ja erivajadustega inimesi kaasati riigimajade loomise protsessi? 



Eesti Puuetega Inimeste Koda on Riigi Kinnisvara AS-iga olnud dialoogis üsna mitu aastat. Nüüd seoses riigimajade projektiga on hea meel, et saame tutvuda kõikide Eestis rajatavate objektide lahendustega. Siin ongi tähtis mitte oodata viimase minutini, vaid julgelt kohe ühendust võtta, kui esimene projekti versioon on valminud. Koos saame nendest olulistest majadest teha kõigile kasutajatele sobiva paiga, kuhu on hea meel tulla.