Sillamäe ühishoone esist hakkab kaunistama Urmas Viigi installatsioon „Mustikas“

Riigi Kinnisvara korraldas koostöös Siseministeeriumiga kunstikonkursi ideelahenduse leidmiseks Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti ühishoone peasissepääsu esisele avalikule platsile Sillamäel, Ivan Pavlovi tn 4. Žürii tegi valiku 17 kavandi hulgast ja valis võitjaks Urmas Viigi installatsiooni „Mustikas“.



Žürii hinnangul on võidutöö omanäoline, hästi märgatav, kõikidest külgedest vaadeldav, interaktiivne valgust kiirgav 3-meetrine moodsa vormikeelega maamärk. Hea balanss jutustava kujundi ja abstraktsuse vahel. Installatsioon „Mustikas“ sisuliseks tõukejõuks on operatiivsõidukite sinised vilkurid ning vormiliseks määrajaks selle kaasaegne arhitektuurne keskkond. Pimeduse saabudes süttivad ja kustuvad klaasikunstniku valmistatud kergelt lopergused sinised kerad ebasünkroonselt, tuletades sel moel leebelt meelde hoones asuvate ametite, nii päästeameti kui politsei kohalolu.

 

Mustikas



Kunstikonkursi žüriisse kuulusid Eesti Kunstnike Liidu esindajad Leena Kuutma, Vergo Vernik,  Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tiina-Mall Kreem ja Madis Tuuder, Siseministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli ning žürii esimees Sillamäe ühishoone arhitekt Juhan Rohtla Kuu arhitektidest. Hääletusõiguseta eksperdina osales žürii töös Kristjan Kukk Riigi Kinnisvarast.



Võidutöö autor Urmas Viik on rahvusvaheliselt hinnatud eesti graafik, illustraator ja installatsioonikunstnik, olnud pikaajaliselt Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna kui ka Tallinna Ülikooli kunstiosakonna professor. Urmas Viigi tööd asuvad mh Eesti Kunstimuuseumi, Portlandi Kunstimuuseumi, Rauma Kunstimuuseumi kogudes ning erakogudes ja avalikes paikades Eestis, Austrias, Hispaanias, Hollandis, Kanadas, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Taanis, Šotimaal ja USA-s.



Teise koha pälvis Jevgeni Zolotko skulptuur „Dispetšer“, kus põhikujundiks on monumentaalne marmorist ja pronksist portree, mis väärtustab töötavat, ühiskonna julge- ja heaolekule kaasaaitavat naist. Möödujaid kindlasti kõnetav, heas mõttes märgiline skulptuur, mis ühtlasi toetab ideaalset inimnäolise riigi kuvandit.

 

Dispetšer



Kolmanda koha sai Fred Truusi terasskulptuur „Pulss“, millel on põnev abstraktne, Eesti kontekstis novaatorlik parameetriline struktuur, mis haakub hoone arhitektoonilise rütmiga. Skulptuuri pulseeriv valgustus muudab taiese dünaamiliseks, tuues betooni seest välja terase sära.

 

Pulss



Žürii märkis lisaks ära kolm teost. Sõbralikult mõjuv terasskulptuur „Koer“, mille autoriteks on Janno Roos ja Andres Labi. Koer seostub turvalisusega ja on seejuures kutsuv ja mänguline.

 

Koer



Eesti lipu sinine betoonist lõviskulptuur „Leo“, mille autoriks on Bruno Lillemets. Ootuspäraselt traditsionaalne kujund, kuid üllatavalt julges värvikäsitluses.

 

Leo



Poeetiline, istuvat noort naist koos koera ja kohvitassiga kujutav figuraalkompositsioon „Ootame sind koju“, mille autoriks on Art Allmägi. Skulptuur on hästi modelleeritud ning inimlik.

 

Ootame sind koju



Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 37 000 eurot. Terasest ja klaasist installatsioon „Mustikas“ valmib 2020. aasta septembris.



2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Seaduse mõte on, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid.