Taimekasvatuse instituut avas 3,1-miljonise teraviljade aretuskeskuse
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teraviljade aretuskeskus
Kolmapäeval (18.09) avati Jõgeva alevikus Eesti Taimekasvatuse Instituudi uus teraviljade aretuskeskus, mille kogumaksumus koos sisustusega oli 3,1 miljonit eurot.
Ehitustööd moodustasid sellest 1,8 miljonit eurot. Aretuskeskuses on koos kõik vajalikud ruumid suvinisu-, talinisu-, odra-, kaera- ja rukkisortide aretamiseks, teatas maaeluministeerium.
Maaeluminister Mart Järviku sõnul võidavad valminud hoonest nii töötajad kui ka põhikliendid, põllumehed, kelle vajaduste tarbeks saab aretada uusi ja paremaid viljasorte. "See on oluline samm taimekasvatuse instituudi katse- ja analüüsivõime arengus," ütles Järvik pressiteates.
Instituudi direktori Andre Veskioja sõnul võimaldab uus aretuskeskus sordiaretusel valmistuda järgmise 10–20 aasta kliimamuutuste mõjudeks.
"Sordiaretus on väga pikk protsess. Ühe sordi aretamisele kulub praegu umbes kaheksa kuni kümme aastat ja me peame olema valmis selleks, et praegused sordid ei sobi tuleviku ilmastikutingimustes kasvatamiseks. Eesti peaks keskenduma universaalsete teraviljasortide aretusele, mis toovad muutuvate viljahaiguste ja kliimaga alati kindla saagi," märkis Veskioja.
Riigi Kinnisvara juhatuse liige Andrus Ait märkis, et uus 1120 ruutmeetrine aretuskeskus on hea algus Taimekasvatuse Instituudi edasiste kinnisvarakeskkonna arengute teel. "Kindlasti edendab uue hoone rajamine ka uute töökohtade loomist Jõgevamaale," lisas Ait.
Instituudi arendusosakonna juhataja Arne Raidvere rääkis, et keskuses on uued teravilja käitlusseadmed ja optiline sorteer, mis tunneb värvi ja suudab seemneid kuju järgi eristada. "Oleme suutnud oma analüüsivõimekust kohati kuus korda suurendada ja automatiseerida," lisas ta.
Teraviljade aretuskeskuse projekteerija oli BOA OÜ, tellija Riigi Kinnisvara AS, Ehitustrust AS ja OÜ Tallina Ehitustrust.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadus- ja arendustegevuse eesmärk on toetada põllumajandustootmise tõhusust ja konkurentsivõimet, vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ja aidata kaasa elurikkuse säilitamisele.