Eesti suurima puithoone Loodusmaja ehitusleping sai allkirjad ja Nordecon alustab ehitustöödega jaanuaris
Loodusmaja eskiis.
Riigi Kinnisvara AS ja Nordecon AS allkirjastasid täna ehituslepingu Loodusmaja ehitustöödeks. Eesti suurim puidust hoone rajatakse Tallinnasse Lennusadama naabrusse ja selle suurimaks kasutajaks saab olema Eesti Loodusmuuseum. Loodusmaja näol on tegemist Eesti ettevõtlusele olulise liginullenergia referentshoonega, mis valmib 2026. aasta suvel. Lepingu maksumus on 54,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Mereäärsesse keskkonda kerkiv uuenduslik liginullenergia standardiga ning ca 3900 tonni CO2-e siduv puitehitis aitab nutikate tehnoloogiate abil kohaneda kliimamuutustega ning on referents Eesti puitehitussektorile ja väärtuslik keskus loodusharidusele.
„Loodusmaja ehitamine aitab riigil iga-aastaselt hoida kokku kulusid haldusele 500 000 – 700 000 eurot. Loodusmaja ehitamine annab lähiaastail tööd keerulises olukorras ehitusvaldkonnale, luues puiduvaldkonnas ekspordiks referentsi tulevikuks ning rikastades avalikku ruumi kvaliteetse avaliku taristuga. Ja mis kõige olulisem – üks populaarsemaid muuseume, loodusmuuseum, saab kasvada ning korraldada lastele ja külalistele uusi meeldejäävaid ekspositsioone ning harivaid üritusi loodusharidusele vajalikus hoones alates 2026. aastast,“ ütles kliimaminister Kristen Michal.
Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktori kohusetäitja Tarmo Mändmetsa sõnul saab Loodusmajast Eesti puitehituse parim sümbol. Arvestades selle arhitektuuri, funktsionaalsust ja asukohta. „Eesti riik on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni. Energiatõhusa puitehitisena planeeritud Loodusmaja aitab vähendada ehitussektori keskkonnajälge ning kannab eesmärki, et sellised innovaatilised puitehitised on Eestis võimalikud,“ lisas Mändmets.
Nordecon AS juhatuse liikme Tarmo Pohlaku sõnul on ehitustööde algus uuel aastal, kopp läheb maasse loodetavasti juba jaanuaris. „Insenertehniliselt pakub Loodusmaja mitmeid põnevaid väljakutseid. Kompleksi kuuluva kolme väga eriilmelise hoone projektis on esindatud suur osa kaasaegsetest puitkonstruktsioonide tehnoloogiatest. Muuseumi-, doki- ja linnahoone mastaapsete puitkarkasside ehitus saab olema ainulaadne kogemus ja kindlasti ka üsna põnev vaatemäng möödujatele. Teatud eripärad ehitustehnilises võtmes tingib hoonete paiknemine Tallinna lahe vahetus läheduses, muutes väljakutsuvaks maa-aluse süvendi ehitustööd savikas pinnases allpool merepinda. Loodusmaja asukoht ajaloolise Lennusadama kõrval ühes Tallinna kõige kiiremini arenevas piirkonnas on kindlasti väärikas keskkond meie looduskeskkonnaga tegelevate asutuste uueks koduks,“ sõnas Pohlak.
“Oleme uue Loodusmuuseumi nimel töötanud üle kümne aasta ja meil on siiralt hea meel, et see projekt on lõpuks ka teoks saamas. Meie sihiks on saada Põhjamaade kaasaegseimaks loodusmuuseumiks, keskkonnahariduse kompetentsikeskuseks ja kogukonnakeskuseks, mida külastab aastas veerand miljonit inimest,” ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.
Valmivasse Loodusmajja saavad uued ja tänapäevased ruumid Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Ministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ning (plaanitav) Maa- ja Ruumiamet. Hoone suurimaks kasutajaks on aga Eesti Loodusmuuseum.
Ehitusettevõttel on lepingu sõlmimisest hoone valmimiseks aega 2,5 aastat. Loodusmaja suletud netopind on planeeritud 24 660 m2. Loodusmaja asukoht on Vesilennuki 12, Tallinn. Tegemist saab olema Eesti suurima avalikus kasutuses puithoonega. Praegu on suurim puithoone äsja valminud Tallinna Pelgulinna riigigümnaasium. Loodusmaja avalikul arhitektuurikonkursil osales 17 tööd ja selle võitis arhitektuuribüroo Kavakava OÜ, arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai.