Font size

Lineheight

Contrast

Elva ühishoone kunstikonkursi võitis Rene Reinumäe pronksist koera skulptuur

Rene Reinumäe kavand „Kustutuskoer“. I koht.

Rene Reinumäe kavand „Kustutuskoer“. I koht.

Riigi Kinnisvara koostöös Siseministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus Elva Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ühishoone peasissepääsu esisele alale. Žürii tegi valiku 17 kavandi hulgast ja valis võitjaks skulptor Rene Reinumäe kavandi tööpealkirjaga „Kustutuskoer“.

 

Žürii hinnangul loob väga hästi modelleeritud pronksist koera skulptuur tunde, et inimese parim sõber on justkui ise betoonalusele hüpanud. Ümbritsevate elumajade elanikke ja möödujaid kõnetav võidutöö suhestub hästi Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti spetsiifikaga. Sõbralik ja lojaalne koer seostub turvalisusega ning on seejuures kutsuv ja mänguline.

Rene Reinumäe kavand „Kustutuskoer“. I koht.
Rene Reinumäe kavand „Kustutuskoer“. I koht.

Päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõuniku Taavi Printsi sõnul on koera kujutaval pronksskulptuuril potentsiaali kujuneda populaarseks Elva maamärgiks, millega nii suured kui väikesed tahavad pilti teha. „Koerad on inimese parimad sõbrad, väärt kolleegid nii päästjatele kui politseinikele nende igapäevatöös. Koerad on ka paljudele turvalisuse loojad – see on märksõna, mis seostub nii pääste kui politsei tööga,“ sõnas Prints.

 

„Võidutööga muudame ümbritseva ruumi esteetiliselt rikkamaks, anname keskkonnale võimaluse seal olijaid üllatada ja inspireerida. On eriti sümpaatne, et võidutöö loomutruu olemus pakub tänu kombitavusele kunsti kogemise võimalust ka vaegnägijast kunstihuvilisele,“ lisas Riigi Kinnisvara ruumilahenduse projektijuht Sixten Heidmets.

 

Võidutöö autor Rene Reinumäe on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna bakalaureuse ja magistriõppe. Meisterliku modelleerijana ekspluateerib skulptor Reinumäe klassikalist vormikäsitlust, jättes vaataja semiootiliste keerdkäikude meelevalda. Osalenud arvukatel näitustel, sümpoosionitel ning loonud mitmeid avaliku ruumi skulptuure ja mälestusmärke. Tema käe all on muuhulgas valminud arhitekt Olev Siinmaa mälestusmärgi skulptuur Pärnus, laulja Jaak Joala hauakivi Metsakalmistul ning kuuest figuurist koosnev filmitegijate bareljeef „Diivana tulin ma“ Eesti Filmimuuseumis Tallinnas.

 

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 54 200 eurot. Pronksist taies valmib 2023. aasta sügisel.

Kerly Kaljuste ja Anu Rajamäe kavand „Suunamudija“. II koht.
Kerly Kaljuste ja Anu Rajamäe kavand „Suunamudija“. II koht.

Teise koha pälvis Kerly Kaljuste ja Anu Rajamäe heade proportsioonidega kõikidest külgedest vaadeldava maamärgi kavand „Suunamudija“. Värvitud roostevaba terasest kolme meetri kõrgune skulptuur on inspireeritud õige tee näitamisest, suunamisest.

Urmas Viigi kavand  „Granaatõun“. III koht.
Urmas Viigi kavand  „Granaatõun“. III koht.

Kolmanda koha saavutas Urmas Viigi kaitse ja militaarse glamuuri piiril  balansseeriv terasest ja klaasist skulptuuri kavand „Granaatõun“. Nii vormis kui nimes mitmeid vastuolusid peitva vilja rohmakavõitu väliskuju varjab ebamaiselt pärlendavat seemnekobarat. Pimeduse saabudes süttib objekti sees valgus, mis paneb klaaskerad jõulisemalt kumama. Teose esteetika proovib ametkondade argipäeva ning hoone rangevõitu arhitektuuri lisada kübekese popilikku sära.

 

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Elva ühishoone arhitekt Juhan Rohtla, Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa, Päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik Taavi Prints, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Mari Hiiemäe, Anne Rudanovski ja Elin Kard ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Anders Härm ja Mari Vallikivi.

 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.