Luua Metsanduskooli õpilaskodu kunstikonkursi võidutööks on puutrükitehnikas taies „Inimloomus”

Luua Metsanduskooli õpilaskodu kunstikonkurss osutus väga populaarseks, žürii tegi valiku 47 töö hulgast ja valis võitjaks Vahram Muradyan ja Svetlana Bogomolova teose „Inimloomus”.

 

Inimloomus



Žürii sõnul mõtestab võidutöö „Inimloomus“ looduse ja inimese vahelist ühisosa. Ühest küljest ärgitab teos mõtlema ökosüsteemist kui inimese ja looduse läbipõimunud kooslusest – nendevahelisest ühisosast, mille iga osis on küll ainulaadne, kuid mitte sõltumatult eraldiseisev. Teisest küljest võib vaataja leida end mõtlemas nii inimese poolt loodusesse jäetud kui looduse poolt inimestesse jäetud jälgede üle. Puu ja inimese ainuomaseid tunnusmärke kõrvutav, võrdlev ning neid osalt kattuma panev töö sobib metsanduskooli õpilaskodusse, kus see kujundlikult visualiseeriks metsa ja õppurite, tulevaste metsa eest hoolt kandjate vahel tekkivat sidet.



220 x 160 cm suurusega puutrükitehnikas graafiline taies teostatakse puuvillapaberile ja kaetakse kaitsva klaasiga. Ühes vanimas trükitehnikas vormistatud kaasaegse pildikeelega graafiline taies sobitub hästi ajaloolisse hoonesse, lisades sinna mõtteainest pakkuva, kuid samas diskreetse sõnumi inimese ja looduse ühisosadest.



„Minu peamine huvi kunstiteoste loomisel on otsida sümboleid, mille kokku sobitamisel saab luua laia tõlgenduste valiku,“ kirjeldas teost üks autoritest Vahram Muradyan. „Minu jaoks edukas töö, millele vaatajad leiavad tähendusi, millele ma ise ei ole mõelnud ning mille uued küljed avanevad veel aastaid pärast algidee loomist,“ lisas autor.  

 

Vahram Muradyan on Armeeniast pärit Tartus elav illustraator ja graafik. Tema töid on avaldatud lisaks Eesti kultuuriajakirjandusele muu hulgas Financial Timesis, The New York Timesis, Newsweekis, The Wall Street Journalis ja Adweekis. Muradyan on omandanud Jerevani Riiklikus Arhitektuuri ja Ehituse Ülikoolis arhitektuuri eriala ning on Tartu Kunstnike Liidu ja Art Directors Club New York liige.



Svetlana Bogomolova on Venemaalt pärit Tartus elav kunstnik. Bogomolova on pärast Peterburi Riikliku Ülikooli teoreetilise keeleteaduse eriala omandamist lõpetanud ka Tartu Kõrgema Kunstikooli. Tartu Kaubamaja katusel asub Svetlana Bogomolova ja Vahram Muradyani hiiglaslik monumentaalteos „Linnamets”, mis on nähtav ainult õhust ja Google’i kaardirakendusest.



Vahram Muradyan lisas, mis puudutab teose visuaalset külge, pakub talle palju rõõmu näha, kuidas kaks trükikihti loovad kattumisel uut mustrit. „Trükitehnikaks valitud reljeeftrükk lisab valemile tulemust juurde, kuna tekstuuride ja värvide segunemine on kordumatu. Mulle meeldib mõelda, et kahe mustri kattumise "isegenereeritud" tulemus on lõpmatult unikaalne. Nagu on ka iga Inimese + Looduse suhe,“ märgib autor. 



Teise koha pälvis Mall Nukke intrigeeriva värviprogrammiga jõuline õlimaal „Forto“ (esperanto k. jõud), mis seostub maalikunsti traditsioonide ja looduse igavikulise iluga. Vana ja okslikku mändi kujutav maalikavand pakkus võidutööle tugevat konkurentsi.

 

Forto



Kolmanda koha sai Jane Remm rahulikus koloriidis õlimaali „Vana mets“ eest, mis esitleb maa all asuvat metsa biomassi kui tulevikupotentsiaali, kandes seeläbi mõtet, et tihti on just oluline osa meie eest varjatud. Nii nagu biomassi tekke olemust, saab vaadelda ka haridustee kiht-kihilt ladumist kui tulevikupotentsiaali, mille abil luuakse edasine võimekus.

 

Vana mets



Lisaks märkis žürii ära tuhandetest puidutükkidest koosneva pannoo „Silmametsad“, autoriks Kertu Tuberg, kus traditsiooniline materjal suhestub põnevalt kaasaegse digitaalse pildikeelega.

 

Silmametsad



Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 13 500 eurot. Teos „Inimloomus“ valmib novembris.



Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Luua Metsanduskooli õpilaskodu rekonstrueerimisprojekti arhitekt Raul Mikkelsaar, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Kaarel Kütas ja Mari Kartau, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Karen Jagodin ja Marten Esko ning Luua Metsanduskooli finantsjuht Ilona Susi.



2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates käesolevast aastast 110 000 eurot. Seaduse mõte on, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid.



Riigi Kinnisvara eesmärk on heaperemehelikult arendada ja hoida riigi kinnisvara, kasvatades selle väärtust. Meie kui kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegeleva ettevõtte missiooniks on toetada riigi arengut, tagades kodanike heaolu nimel töötavatele inimestele kvaliteetne tegevus- ja töökeskkond. Ettevõte kuulub 100% Eesti Vabariigile. 2021. aasta on Riigi Kinnisvara jaoks juubeliaasta: tähistame 20. tegevusaastat.