Jõgeva riigimaja kunstikonkursi võitis Herkki-Erich Merila teos „Kromaatika”
Jõgeva riigimaja kunstikonkursi võitis Herkki-Erich Merila teos „Kromaatika”
Jõgeva riigimaja kunstikonkurss osutus populaarseks, žürii tegi valiku 34 töö hulgast ja valis võitjaks Herkki-Erich Merila teose „Kromaatika”.
Žürii sõnul on võidutöö meeldivat atmosfääri loov akrüül- ja fototehnikas taies, kus optiline efekt tekitab jätkuva ruumi tunde. Pastelsetes toonides positiivse meeleoluga teos kujutab fragmenti kujuteldavast ruumist, mis jätkab ja avab samas geomeetrilise struktuuri poolest Jõgeva riigimaja fuajeed.
Kromaatika
Ideekavandi autor Herkki-Erich Merila sõnas oma ideekavandi “Kromaatika” kohta, et see jätkab tema viimaste aastate loomingu arhitektuursemat suunda. „Olen selle pildiga mõnda aega töötanud. Jõgeva riigimaja ootesaali ruum ja ruumi funktsioon aitasid lisada pildile just selle, mis oli puudu - avanes nii ruum kui ka ruum pildil. Teos ei paku krüptilist mõistatust ega pealetükkivat sõnumit, teos ei valluta ruumi endale ega kehtesta oma reegleid, vaid jätkab, lisab olemasolevale ning avab ruumi vaimselt ja füüsiliselt. Laseb pilgul ning mõttel uidata teistsuguses õrnas reaalsuses, kutsudes ja julgustades unistama,“ lisas autor.
Riigi Kinnisvara projektidirektori Kärt Vabriti sõnul on antud võidutöö justkui ruum ruumis, luues kutsuva akna, toetades seeläbi riigimajade kontseptsiooni, kus eesmärgiks on riigiasutused tuua kokku ühte või paari valdkondlikku hoonesse ning pakkuda erinevaid teenuseid nö ühest aknast. Lisaks on riigimajade olulisteks väärtusteks ligipääsetavus mitte ainult füüsilises mõttes, vaid ka tähenduslikult – inimene peab tundma, et riik on tema partner, aidates kaasa tema soovide täitumisele. Antud teos tekitab vaatajas meeleolu, et siin avanevad ruumid, temasse suhtutakse sõbralikult ning unistuste täitumine on võimalik.
Herkki Erich Merilat on kunstirühmituse DeStudio liikmena tituleeritud Eesti nüüdisaegse fotokunsti isaks. Merila on Eesti Kunstnike Liidu liige, tema isikunäituseid on toimunud Eestis, Lätis, Islandil, Taanis, Saksamaal, Soomes ning Ühendkuningriigis, grupinäituste raames ka mujal maailmas. Kunstniku teoseid leidub Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Eesti Fotomuuseumis, Museet för Fotokunst, Odense Taanis, Ameerika Ühendriikides Roy Boyd Gallery, Chicago ning Arkansas Art Center.
„Pean kunstiteoste tellimise seaduse põhimõtet, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatuks osaks on hoonega sobiva kunstiteose tellimine väga oluliseks ja tähtsaks. Aitab ju see tähtsustada ja väärtustada kunstnike loomingut, pakkudes võimalusi kunstnikel end teostada, elavdada kunstiturgu, samas ehk ka inspireerib erasektorit eeskuju järgima,“ lisas Merila.
Teise koha pälvis Maret Melderi faktuuriga mängiv, mitmekihiline akrüülmaal „Sünergia“. Pannoo detailirikkus sümboliseerib riigimajas toimuvate tegevuste paljusust ja loodavat sünergiat.
Sünergia
Kolmanda koha sai Taavi Piibemanni salapära kiirgav ning kutsuv autoritehnikas graafiline teos „Pildivalgel“. Teos esitab küsimusi, et ka pilt võib sooja anda? Kas sellest saab hoovata valgust ka siis, kui footonite voog on näiline?
Pildivalgel
Kunstikonkursi võitjalt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 26 000 eurot. Teos „Kromaatika“ valmib selle aasta sügisel.
Riigi Kinnisvara projektidirektori Kärt Vabriti sõnul on riigimajade loomise idee aluseks riigi, sh asutuste soov kodanikke teenindada parimal võimalikul viisil ning lihtsustada riigi ja kodaniku vahelist suhtlemist. Sügisel valmiv Jõgeva riigimaja koondab ühte hoonesse seni eraldi asukohtades paiknenud Jõgevamaa riigiametid. Riigimajja on planeeritud Sotsiaalkindlustusameti, Maksu- ja Tolliameti, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Maa-ameti, Regionaalhalduse, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Rahvakultuuri Keskuse, Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse, Tööinspektsiooni, Riiklik Tugiteenuste Keskuse ning Muinsuskaitseameti tööruumid.
Jõgeva riigimaja
Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees hoone rekonstrueerimisprojekti arhitekt Kati Haki, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Laura Toots ja Sirje Petersen, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Triin Ojari ja Linda Lainvoo, Riigi Kinnisvara esindajad Kärt Vabrit ja hääletusõiguseta tehniline ekspert Kaarel Svätski.
2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates käesolevast aastast 110 000 eurot. Summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Seaduse mõte on, et avaliku otstarbega hoone ehitamise lahutamatu osa on hoonega sobiva kunstiteose või -teoste tellimine. Selle kaudu muutub avalik ruum esteetiliselt rikkamaks. Taoline kunstiteoste sihttellimine on mujal maailmas laialdaselt tuntud juba aastakümneid.