Teksti suurus

Reakõrgus

Kontrast

Pärnu riigimaja seeneniidistikust kasvatatud reljeefne seinapannoo on valminud

Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo „Maadeavastajad“. Foto: Roman-Sten Tõnissoo.

Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo „Maadeavastajad“. Foto: Roman-Sten Tõnissoo.

Pärnu riigimaja kunstikonkursi võitnud Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo seeneniidistikust kasvatatud seinapannoo „Maadeavastajad“ on valminud ja oma koha leidnud nii Roheline 64 asuvas hoones kui ka inimeste südames.

 

Pärnu riigimaja Roheline 64 kunstikonkursi žürii tegi valiku 44 kavandi hulgast. Kunstikonkursi žürii sõnul haakub taiese kontseptsioon ning looklev orgaaniline vorm riigimaja kasutajatega ja märksõnadega, mis konkursi lähteülesandes püstitati – keskkonnahoid, loodus, ilma ja kliima, keskkonnaprobleemid ja säästev areng. Võidutöö Maadeavastajad“ uuenduslik ja julge materjalikäsitlus loob riigimaja seintele tervitatava kontrasti. Selle töö puhul tasub esile tõsta unikaalset ja innovaatilist materjali – mütseeli. Inimese ökoloogilist jalajälge vähendav materjal annab teosele tema orgaanilise ja tervikliku vormi, millel on omaette lugu jutustada.

Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo „Maadeavastajad“. Foto: Roman-Sten Tõnissoo.

Võidutöö autorite sõnul kujutab kolmeosaline seeneniidistikust vormitud ja kasvatatud reljeefne seinapannoo, mille abstraktsel maastikul on rändamas roostevabast terasest kullatud siil ja röövik midagi väga olulist – elusvormide igavikulist omavahelist seotust. Lookleva vormiga teos toob büroo keskkonda kontsentreeritud osa loodusest, mis tihtipeale jääb meile nähtamatuks. Seened on looduses suured ühendajad, olles loendamatute liikidega sümbioosis, ent ka lagundajad. „Ka riigimaja võiks vaadata kui erinevaid keskkondi, teenuseid ja huvigruppe siduva ning toetava institutsioonina. Keskkonda tuleks mõista läbi kooseksisteerimise, omavaheliste suhete ja piirialade, mitte aga eraldiseisvate osadena neid teineteisest lahutades,“ lisasid autorid.

 

Arvi Anderson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2018. aastal ning töötab arhitektuuribüroos b210 arhitektina. Lisaks aktiivsele kunstialasele tegevusele ja õpetamisele Eesti Kunstiakadeemias on Anderson ka tänavuse XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kaaskuraator.

 

Roman-Sten Tõnissoo on Tallinnas elav visuaalkunstnik, kes on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi fotograafia ja magistrantuuri kaasaegse kunsti erialal, lisaks täiendanud end Prahas FAMU-s. Tema loomingu huviobjektiks on ihalus vaimsuse ja tähenduse järele, ning uute võimalike tulevikuperspektiivide visualiseerimine. Tõnissoo peamiste töövõtetena eristuvad mänguline meediumiülene viitamine ja ruumilise dialoogimomendi otsimine.

Arvi Andersoni ja Roman-Sten Tõnissoo „Maadeavastajad“. Foto: Roman-Sten Tõnissoo.

Kunstikonkursi võidutöö maksumus on ilma käibemaksuta 50 200 eurot.

Žüriisse kuulusid Pärnu riigimaja Roheline 64 rekonstrueerimisprojekti autor Andrus Kilumets, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Andres Koort ja Kadri Toom ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Kai Lobjakas  ja Triin Ojari, Riigi Kinnisvara esindajad Kärt Vabrit ja hääletusõiguseta ekspert Rebeka Solveig Veltson.

 

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.