Üürihinna kujunemine

Kui riigiasutus annab vara RKASile üle, sõlmitakse RKASi ja riigiasutuse vahel üürileping, kuna endisest omanikust saab pindade kasutaja. Kinnistu ülalpidamiseks ette nähtud eelarveraha konverteeritakse üüriks, st asutuse kulud kinnistu üleandmisel ei muutu.

Üürihind muutub, kui klient soovib tingimuste parandamiseks investeeringut või tahab saada senisest rohkem teenuseid. Praegusel etapil kujuneb üürihind kulupõhiselt. Üürikomponentideks on Kinnisvara Korrashoiu Tagamise Tegevuste (KKTT) standardi EVS 807:2004 komplekstegevused:

  • haldamine;
  • tehnohooldus;
  • heakorratööd;
  • remonditööd;
  • omanikukohustused (sh laenu põhiosa- ja intressimaksed rahavoo põhiselt, amortisatsioon ja omakapitali hind);
  • kommunaalteenused;
  • tugiteenused.

Teenuse maht lepitakse kokku üürilepinguga ja teenuse omahind moodustab üüri vastavalt ülalkirjeldatud algoritmile.

Nende hoonete osas, mille puhul saab rääkida üüri turuhinnast hoone asukoha ja funktsiooni tõttu, on võetud eesmärgiks minna järk-järgult üle turuüürile. Turuüür tagab maksimaalse läbipaistvuse ja võrreldavuse riigi kulude osas kinnisvarale. Alles turuüüri rakendamisel saab ülevaate, kes kasutab kinnisvara säästlikult ja kes mitte.

Teiste objektide puhul (sh spetsiaalkinnisvara, nagu haiglad ja vanglad) on üür kulupõhine.