Ehitiste info on jaotatud kaheks:
  • Ehitised (andmete muutmiseks)  - maatükiga seotud RVRis registreeritud ehitised. 
  • Ehitised ehitisregistris (andmete vaatamiseks) - maatükiga seotud EHR

Konkreetse hoone info muutma asumiseks tuleb vajutada selle hoone real olevat linki muuda, millega avaneb vastava hoone andmestik.

Hoone info korrastamine koosneb alljärgnevatest etappidest, mis tuleb läbi viia alljärgnevas järestuses:
  1. vajalikkuse analüüs
  2. ehitise üldandmed
  3. kasutussobivuse analüüs
  4. hoone kasutuse andmed

1. Vajalikkuse analüüsi eesmärgiks on selgitada kas hoone on kasutuskõlblik ja kas hoone on riigi valitsemiseks vajalik. Analüüsis küsitavad küsimused sõltuvad esimese ja järgnevate küsimuste vastustest ning küsimuste vastused määravad, millises mahus viiakse läbi antud hoone osas inventuur:

  • Kui hoone on hävinud või lammutatav või kasutuskõlblik, kuid mittevajalik, siis peale vajalikkuse analüüsi uuendatakse riigiasutuse poolt vaid hoone üldinfo.
  • Kui hoone on kasutuskõlblik ja vajalik või selle mittevajalikkus ei ole kindel, viiakse invetuur läbi kogumahus;

Vajalikkust hinnatakse asutuse kontaktisiku poolt skaalas 1...5, kus 5 - kindlasti vajalik ja 1 - mittevajalik.

Vajalikkuse hinnang antakse arvestades hoone vajalikust riigiasutusele riigivõimu teostamiseks või avalikuks kasutamiseks, mitte tulu saamiseks.

Hoone on strateegiliselt vajalik. Vastus "jah" tähendab automaatset vajalikkuse hinnnagut 5 ning selle võib anda juhul, kui hoone on riigile strateegiliselt vajalik ja selle kohta on olemas vastav otsus. Vastuse "jah" võib anda ka juhul, kui hoone vastab strateegilise vajaduse tunnustele, mis on kirjeldatud veebirakenduses vastava küsimuse juures. Sel juhul käsitletakse seda kui ettepanekut vastavasisulise otsuse tegemiseks.

Kui hoone ei ole strateegiliselt vajalik, tuleb vastata, kas vara kasutaval riigiasutusel on kehtiv arengukava ning järgnevates küsimustes hinnata, milline on hoone vajalikkus tänasel hetkel ja tulevikus (märkides aastaarvu, millal hoone vajalikkus muutub). Juhul kui asutusel puudub arengukava, siis ei ole võimalik hoone vajalikkuse kohta märkida, et hoone on kindlasti vajalik ja vajalikkust on võimalik hinnata 1...4 skaalas.

Kui hoone on hävinud, lammutatav või kasutuskõlblik, kuid mittevajalik, siis on selle vajalikkuse hinnang 1 ning tuleb vastata, kas hoone kohta on tehtud realiseerimisotsus või mitte. Kui otsus on tehtud, tuleb täpsustada, kellele vara võõrandatakse ja millise hinnaga.

Peale vajalikkuse analüüsi läbimist tuleb analüüs salvestada vajutades nuppu salvesta vajalikkuse analüüs

2. Ehitise üldandmete alusena kasutatakse RVR andmeid. Võrreldes RVR andmetega on inventuuri andmestiku lisandunud andmeväli hoone suletud netopinna kohta, hoone ehitamise ja rekonstrueerimise aja kohta ning ülevaade tehnosüsteemidest. Lisandub ka info hoone koordinaatide kohta, kuid selle osa täidab inventuuri läbi viiv RKASi töötaja.

Riigiasutuse kohustus on üle vaadata hoone üldinfot puudutavad andmed ja vajadusel viia sisse parandused või täienduses. Inventuuri eesmärk on korrastada hoonet puudutav info kõikides andmelehel näidatud positsioonides.

Juhul kui RVR ja EHRi andemd on seotud, siis on hoone andmelehel anmdevälja Ehitisregistri number kõrval oleval lingil klikkides  võimalik näha EHRis olevaid andmeid. Juhul kui EHRis olevad andmed on adekvaatsemad, siis palume vastavad andmed üle kanda hoone andmelehele.

Juhul kui RVRis ja EHRis olevad andmed on mõlemad ebaadekvaatsed ja korrektsemad andmed on võimalik tuvastada joonistelt või muudelt dokumentidelt, siis palume need adekvaatsemad andmed andmelehele sisestada ja inventuuri läbiviimise ajal inventuuri läbi viivale isikule need dokumendid esitada.

Inventuuri käigus ei teostata hoonete mõõdistamist, kuid määratakse kindlaks täiendavate mõõdistuste vajalikkus. Selleks on pindalade juures hinnang suletud netopinnale (1...5) ja hinnang kasulikule pinnale (1...5), millega antakse hinnang andmete adekvaatsuse kohta. Hinnangu andmisel tuginetakse hinnangu andja parimale teadmisele arvestades kasutada olevate algandmete kvaliteeti.

Hoone aadressid tuleb uuendada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele "Aadressandmete süsteemi kehtestamine". Hoonel võib olla üks või mitu aadressi. Uue aadressi lisamiseks klikkida aadressandmete jaotuse kohal olevat linki lisa. Aadressi kustutamiseks klikkida vastava aadressi kõrval olevat linki kustuta.

3. Kasutussobivuse analüüsi eesmärk on selgitada kas inventeeritav hoone on riigiasutusele kasutamiseks sobilik.

Esimesed kolm küsimust puudutavad tervisekaitse, tuleohutuse ja turvanõuete osas viimasel aasta joooksul läbiviiduid uuringuid ja juhul kui nendele küsimustele on vastatud "jah", siis palume antud dokumendid esitada inventuuri läbiviimise ajal tutvumiseks inventuuri läbiviijale.

Järgmised 5 küsimust puudutavad hoone kasutussobivuse kvaliteeti ja nendele saab vastata 1....5 skaalas, kus 1- täiesti mittevastav kuni 5 - täiesti vastav. Tervisekaitse, tuleohutuse ja turvanõuete osas ei ole võimalik määrata maksimaalset hinnet, kui selle tõestamiseks ei ole viimase aasta jooksul läbiviidud vastavat uuringut.

Kommentaari osa on vabateksti osa.

4. Hoone kasutuse andmete korrastamise eesmärk on anda ülevaade hoone kasutamisfunktsioonidest, hoone kasutajatest ja vastava funktsionaalse osa kasutusobivusest.  Andmeid sisestatakse rea kaupa klikkides antud jaotuses olevale lingile lisa. Klikkides lingile lisa avaneb uus andmevorm kus:

  • Esimesena tuleb määrta vastava hoone osa kasutusfunktsioon, kusjuures kasutusfunktsiooni määramisel ei arvestata hoone tegelikku kasutajat, vaid kasutust üldisemalt, kaaludes kasutust eeldusel, et hoone (osa) oleks vaba. Näiteks ehitisregistris tuletõrjedepooks liigitatud hoones jagatakse kasutusfunktsioonid vastavalt alternatiivsele kasutusele: büroo ja garaaž.
  • Teisena tuleb määrata vastava hoone osa kasutaja, valides riigiasutuse nime rippmenüüs või lisades muu kasutaja nime kõrvalolevale andmeväljale. Juhul kui kasutajat ei määrata, siis seda pinda arvestatakse vakantse pinnana.
  • Kui vastav pind on antud üürile, siis kolmandana tuleb sisestada vastava üürilepingu registreerimisnumber riigivararegistris ning kontrollida selle oelmasolu RVR-s. Juhul kui antud osa ei ole antud üürile, siis vastav lahter jäetakse tühjaks.
  • Neljandana tuleb sisestada kasutusnäitaja, mis on kvantitatiivne hinnang hooneosa kasutusintensiivsuse kohta. Sisestatakse vaid alljärgnevate funktsioonide korral:
    - büroo - sisestatakse antud hooneosas täiskohaga töötavate töötajate arv
    - toitlustus - kohtade arv
    -
    majutus - voodikohtade arv
    -
    õpe -  õpilaste arv
    -
    garaaz - autode arv
  • Pindala - vastava hooneosa kasulik pind.
  • Kasutusintensiivsus - riigiasutuse hinnang vastava hoone osa kasutusintensivsiusele 1...5 palli süsteemis,
    1 -  RVV kasutab väga väikest osa objektist (kuni 25%) või on see tühi või on lepingu alusel antud kasutusse. Leping ja edasine kasutusvajadus vajab detailsemat analüüsi.
    2- Väike osa objektist (26-50%) on aktiivses ja otstarbekohases kasutuses; või on kasutuses suurem osa objektist, kuid kasutus on ilmselt ebaefektiivne.
    3 - Suur osa hoone objektist (51-75%) on aktiivses ja otstarbekohases kasutuses; või on kasutuses suurem osa (enamik) objektist, kuid kasutusaktiivsus on madal.
    4 - Objektist enamik (76-100%) on intensiivses ja otstarbekohases kasutuses.
    5- Objekt on kasutaja vajadusi arvestades liiga väike 

Salvesta andmed ja vajadusel lisa uus kasutusfunkstioon koos kasutuse andmetega. Kui hoonel on üks kasutaja, siis antakse hoonele enamasti kuni 3 kasutusfunkstiooni. Kui hoonel on mitu kasutajat (sh ka nt üks kasutaja ja vakantne hoone osa), siis kirjeldatakse iga kasutaja kohta kuni kolm kasutusfunktsiooni. Kasutusfunktsioonide määramise kohta loe täpsemalt kasutusfunktsioonide määramine

Kasutuse andmete tabeli ridade summa peab võrdum hoone kasuliku pinnaga.

tagasi avalehele